Koostaja: Anna Marie Reimann, METK. Toimetaja: Manuela Kollom, METK

Eestis kasvatatakse kodulindudest peamiselt kanu nii tööstuslikel eesmärkidel kui ka kodustes tingimustes.  Aga miks mitte eelistada kanadele hoopis vutte või kasvatada mõlemaid? Siinkohal tasub kindlasti ära märkida, et põllumajanduslindudena on vuttidel võrreldes teiste linnuliikidega rida eeliseid. Neil on hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja sellest tulenevalt kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus ning hea vastupanuvõime.

Vutte kujutati juba Vana-Egiptuse hauakambrite seintel

Vuttide ajalugu ulatub tuhandete aastate taha eKr. Vuttide kujutisi on leitud Vana-Egiptuse hauakambrite seintelt ja põldvutte on mainitud isegi Piiblis. Tõenäoliselt kodustati põldvutid 19.sajandil, eeldatavasti Jaapanis, kuigi on ka arvamusi, et juba eelnevalt kodustatud vutid toodi Jaapanisse hoopis Hiinast või Koreast. Põllumajanduslindudena levisid nad Jaapanist üle maailma. Aretustööde käigus on vuttide munatootmisvõime paranenud mitmekordselt, kuid paraku on selle käigus kadunud haudeinstinkt. Tänapäeval kasvatatakse vutte üle kogu maailma nii muna- kui ka lihatoodangu tõttu.

Eesti vutt. Foto: Estfarm OÜ

Eesti vutt kui meie oma põllumajanduslik uhkus

Esimesed vutid toodi Eestisse 1967. a. professor C.Ruusi initsiatiivil, kuid toonase põllumajandusministeeriumi vähese huvi tõttu hakati Eesti oma tõugu aretama mitmete imporditud vutipopulatsioonide baasil alles aastatel 1977.-1987.  9. detsembril 1988 tunnustati eesti vutt muna-lihatüübilise vutitõuna. Kusjuures, eesti vuti puhul on tegu siiani ainukese Eestis aretatud põllumajandusliku linnutõuga. Eesti vutt on aretatud tootmislinnuks, kes on õigetel pidamistingimustel suurepärane munade tootja.

Enimkasvatud vutitõud Eestis

Celadoni vuti munade koor on imeilusat sinakas-rohekat tooni.  Foto: EstFarm OÜ

Vutte on 15 erinevat liiki. Eestis kasvatatakse suures enamuses kodustatud jaapani põldvutist aretatud teisendeid eelkõige tootmislindudena: eesti vutt, celadoni vutt, manžuuria kuldne vutt, texase vutt jt. Populaarsust on hakanud koguma ka lemmik- või dekoratiivlindudena kalifornia tuttvutt ja ida-sinivutt.

 

 

Mida on vaja teada enne, kui otsustad alustada vutikasvatusega?

Vutitõud jagatakse liha-, muna-, liha-munatüübilisteks ja dekoratiivseteks vuttideks. Vastavalt tootmisvuti tüübile on vaja esmalt teada, milline on antud tõu tootmisjõudlus ning milliseid pidamistingimusi nad vajavad. Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiad vastused eelmise aasta lõpus Eesti Linnukasvatajate Seltsi poolt korraldatud farminarilt:

Vuttide taastootmine – haudemunade kogumisest kuni tibude kasvatamiseni

Vuti taastootmine koosneb mitmest etapist (vt. joonist 1).

Joonis 1. Vuti taastootmise etapid

Selleks, et taastootmine õnnestuks, tuleb igas etapis järgida kindlaid tingimusi. Kuula ja vaata, milliseid teadmisi jagasid vuti taastootmise kohta Eesti Linnukasvatajate Seltsi liikmed teisel vutikasvatuse teemalisel farminaril:

 

Farminaride tegemist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ horisontaalse valdkonna raames.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/