Allikas: Maainfo.ee, 28.05.2025
Maaeluvõrgustiku taskuhäälingu „Maaelu jutud“ 39. episoodis on külaliseks Eha Paas, kes jagab oma pikaajalist kogemust kogukondade arendamisel ja maaelu edendamisel. Saates räägitakse tema teekonnast, väärtustest ja tegemistest, mis on aidanud kaasa kogukondade tugevdamisele ja maaelu elujõulisusele.
Kogukondade arendamise tähtsus
Eha Paas on olnud mitmete algatuste eestvedaja ning toetanud kogukondi nii koolitaja kui nõustajana. Eha on sündinud Raplas, kuid veetis kõik oma lapsepõlve suved Ida-Virumaal Raja külas. Töö maanoortega viis Eha kokku külaliikumisega ning avas talle tee kogukondade ja maaelu arendamise juurde. Tänaseks on Ehal Tartu Ülikooli magistrikraad kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu alal ning ta tegutseb projektijuhina Eesti Rahvaülikoolide Liidus.
Eha Paas toob esile, et kogukondade arendamine ei seisne ainult füüsiliste infrastruktuuride loomises, vaid eelkõige inimestevaheliste suhete ja usalduse ülesehitamises. Ta rõhutab, et kogukondade tugevus sõltub inimeste valmidusest koos tegutseda, jagada oma teadmisi ja oskusi ning toetada üksteist. Oluline on mõista, et iga inimene on väärtuslik ressurss, kellel on oma panus kogukonna arengusse.
Arukate külade programm
Üks Eha Paasi juhtimisalaseid algatusi on Arukate külade programm, mille eesmärgiks on aidata maapiirkondadel kasutada oma ressursse nutikalt ja jätkusuutlikult. Programmi raames on kogukonnad saanud tuge oma tugevuste kaardistamiseks, koostöövõrgustike loomiseks ja kohalike algatuste elluviimiseks. Eha Paas rõhutab, et oluline on mitte keskenduda ainult probleemidele, vaid ka võimalustele ja lahendustele.
Kogukonna kaasamine ja koostöö
Kogukonna kaasamine ja koostöö on Eha Paasi töö keskmes ning moodustavad tugeva aluse, millele toetub eduka maaelu arendamise vundament. Tema kogemused näitavad, et tõelise ja kestva muutuse toovad esile need algatused, kus kogukonnaliikmed ise on aktiivselt kaasatud nii ideede genereerimisse kui ka otsuste tegemisse ja tegevuste elluviimisse. Eha rõhutab, et kaasamine ei tohiks olla pelgalt formaalsus – näiteks küsitluste või koosolekute näol –, vaid päriselt inimeste kuulamine, arvestamine nende vajaduste ja soovidega ning ühise vastutuse kandmine.
Koostöö tähendab seejuures palju enamat kui lihtsalt hea läbisaamine naabritega. See hõlmab strateegilist partnerlust erinevate osapoolte vahel: kohalikud elanikud, omavalitsused, ettevõtjad, MTÜd, koolid, kultuuriseltsid ning ka regionaalsed ja riiklikud asutused. Selline mitmetasandiline koostöö loob võimalusi teadmiste jagamiseks, ühiste ressursside kasutamiseks ning tugeva tugivõrgustiku tekkimiseks, mis aitab kogukonnal toime tulla nii igapäevaste väljakutsete kui ka kriisiolukordadega.
Eha Paas rõhutab, et igas kogukonnas on peidus tohutu potentsiaal, kuid selle avamiseks on vaja usaldust, avatust ja visiooni. Tihti on kogukonnas olemas inimesed, kellel on teadmised, oskused ja soov midagi ära teha – vaja on vaid neid inimesi kokku tuua ja anda neile võimalus tegutseda. Seetõttu peabki kogukonna arendaja ülesandeks mitte ainult ise projekte juhtida, vaid luua keskkond, kus inimesed tunnevad, et nad saavad ja tohivad kaasa rääkida. Sellise usaldusliku keskkonna tekkimine võtab küll aega, kuid selle tulemused on pikaajalised ja jätkusuutlikud.
Paasi sõnul ei saa kunagi loota, et areng toimub ülevalt alla. Tõeline kogukonnatunne ja koostöö tekivad alt üles, väikestest initsiatiividest, kus inimesed näevad, et nende häält kuulatakse ja nende panus loeb. See annab neile enesekindlust, tugevdab kuuluvustunnet ja kasvatab valmisolekut panustada ka tulevikus. Kaasamine ei ole ühe projekti osa, vaid püsiv suhtumine ja meetod, mis peaks olema kogukonna toimimise loomulik osa.
Inspiratsioon ja tulevik
Eha Paas jagab saates ka oma isiklikku motivatsiooni ja inspiratsiooni. Ta usub, et iga inimene saab oma tegudega muuta maailma paremaks, alustades oma kodukohast. Tema sõnul on oluline olla avatud uutele ideedele, julge katsetama ja õppima oma kogemustest. Kogukondade arendamine on pidev protsess, mis nõuab pühendumust, kannatlikkust ja usku inimeste hea tahte jõusse.
Kokkuvõte
Eha Paasi lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas üks inimene saab muuta oma kodukoha elu paremaks. Tema tegevus kogukondade arendamisel ja maaelu edendamisel on andnud paljudele inimestele lootust ja julgust tegutseda.
„Maaelu jutud“ 39. episood pakub väärtuslikku ülevaadet kogukondade arendamise olulisusest ja võimalustest, pakkudes kuulajatele uusi mõtteid ja ideid oma kodukoha arendamiseks.
Kuula ja vaata saadet ning saa kõigest teada!
Kuidas sai alguse Eha side külaliikumise ja maaelu edendamisega? Kuidas ja miks loodi Eesti Külaliikumine Kodukant? Milline oli elu maal 90-ndate algusaastatel ja millised olid suurimad katsumused? Kuidas korraldati Eestis esimene Maapäev? Millega tegeles projekt „E-village“? Kuidas jõudsid Eesti maapiirkondadesse partnerluse ja LEADERi põhimõtted? Millega tegeles Eha pärast Külaliikumise Kodukant tegevjuhi ametist lahkumist? Kuidas on ta seotud kohaliku toidu arenguga?
Saatejuht on Ave Bremse, monteeris Erik Lööper METK võrgustiku osakonnast.
METK maaeluvõrgustiku teenistususe taskuhäälingu sarja “Maaelu jutud” eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid. Kanali läbi saab maaelu erinevaid valdkondi tutvustades avardada kuulajate maailmapilti, propageerida maaelu ja pakkuda positiivset emotsiooni.
Saate täispikka versiooni saab kuulata maaeluvõrgustiku kanalites
