Sügis 2025 – vihmane ja jahe. Kuidas toime tulla Fusariumi, võrklaiksuse, jahukaste ja juuremädanike riskiga?

Allikas: Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist. Kevili põllujalutus 18. oktoober 2025.

Käesolev 2025. aasta on olnud vesine ja jahe, mis loob paraku soodsad tingimused mitmete taliteraviljahaiguste levikuks. Eelkõige peame olema valvsad Microdochium nivale (tuntud ka kui lumiseen) ja teiste Fusarium’i kompleksi kuuluvate haigustekitajate (nagu F. avenaceum, F. culmorum, F. graminearum) suhtes. Taliodral on mitmel pool näha võrklaiksust ning kohati ka tugevat jahukastet. Talinisul ja -rukkil püsib Microdochium nivale ja Fusarium’i liikide surve, mis võib avalduda juba orase staadiumis ja kanduda edasi juuremädanikeks. Praegu on fookus selge: hoida olemasolev taimik tervena, soodustada juurdumist ja viia kultuurid tugevana talvele vastu.

Seire ja riskihinnang – alusta kohe ja ole tähelepanelik

Kõigepealt on oluline oma põlde regulaarselt jälgida. Taliodra puhul otsi lehtedelt tumepruune laike, mis moodustavad võrgulaadse mustri – see on võrklaiksus, mida oleme sel aastal juba näinud. Jahukaste annab endast märku valgete kirme-laikudena eeskätt lehe ülapoolel; haigus areneb kiiresti, kui taimiku kasv on lopsakas, lämmastikufoon kõrge ja temperatuur 15–22°C.

Eriti tähelepanelik tasub olla minimeeritud harimise või otsekülvi põldudel, kus taimejäänused ja tihedam taimik loovad haigustele soodsa mikrokliima. Mida varem sügisel jahukaste tärganud orasel levima hakkab, seda enam pärsib ta juurdumist, vähendab talvekindlust ja järgmise aasta produktiivvõrseid, seega oota pigem vähe kui palju.

Talinisul ja rukkil jälgi orase hõrenemist ja pruune alasid mullapiiril või lehetupes, mis viitavad lumiseene ja fusarioosi nakkusele ja võivad edasi areneda juuremädanikeks. Ära unusta ka roostehaigusi – kollane ja pruunrooste võivad soojas ja niiskes mikrokliimas varakult levima hakata.

Iga leid pildista ja pane kirja põlluraamatusse koos kuupäeva ja ilmaoludega – need märkmed annavad kindla aluse, kui otsustad enne külmi pritsida või kui on vaja hiljem sekkumist põhjendada.

Seemne puhtimine – sügise peamine “tõrje”

Kõige efektiivsem viis sügisese lumiseene ja fusarioosi riski maandamiseks on seemne kvaliteetne puhtimine. Enamik varajasi nakkusi pärineb otse seemnelt või mullast, seega on puhitud seeme esimene ja kõige olulisem kaitse. Kasutage alati sertifitseeritud ja laboratoorselt kontrollitud seemet.

Puhist muuta ei saa, kuid see mõjutab tänast riskitaset ja pritsimisotsuseid. Kui kasutasid mitme toimemehhanismiga puhitud sertifitseeritud seemet, on sügisesed lumiseene ja fusarioosi varajased nakkused tavaliselt nõrgemad ning lehekaudne pritsimine ei pruugi olla vajalik, kuni seire ei näita selget süvenemist.

Kui puhis oli tagasihoidlikuma toimega (nt vanema põlvkonna ühetoimeline toode) või kui seeme oli puhtimata, arvesta, et oras on tundlikum juuremädanikele ja lehetupe kahjustustele – vaata põldu tihedamalt (iga 5–7 päeva), jälgi taimiku kuivamise ja drenaaži olukorda ning sekku varakult, kui sümptomid süvenevad. Samuti väldi puhtises ja sügiseses lehe kaudu prtsimistel samade toimeainete kordumist, et vähendada resistentsuse tekkimise riski.

Kõrreliste juuremädaniku (Gaeumannomyces graminis var. tritici) riskiga põldudel

See mullas leviv haigus kahjustab teraviljade juuri ja kõrre alust. Põllul avaldub see kevadel ja suvel nõrkade, kidurate taimede ja valgete, tühjade peadena. Haige taime juured on mustad ja haprad ning varre alus mullapiiril sageli läikivmust; taimed tulevad mullast kergesti välja. Risk on suurem 2. või 3. järjestikuse aasta nisupõldudel.

Nakatumise risk väheneb hilistel külvidel (Eestis pärast septembri keskpaika või kui mulla temperatuur on langenud alla ~12°C), sest jahedam muld aeglustab sügisest nakatumist. Kevadel anna esimene N varakult (aprillis, u 60 kg N/ha, kui põld kannab ja taim kasvab), et toetada juurdumist ja kompenseerida sügiskahju. Hoia fosfor mullas optimaalsel tasemel (P Mehlich-3 45–60 mg/kg; ≈ Olsen/AL 16–25 mg/kg; P indeks ~2) ning korrigeeri mangaani (Mn), kaaliumi (K) ja väävli (S) puudused vastavalt analüüsidele. Agrotehnikas on võtmesõnad viljavaheldus, varise ja umbrohtude varajane tõrje (“roheline sild”) ning toimiv drenaaž. Lehekaudsed fungitsiidid kõrreliste juuremädanikku ei kontrolli; puhtimine annab vaid osalise kaitse.

Risk on suurem, kui:

• Eelviljaks olid kõrrelised (nt nisu pärast nisu/otra) või varis ja umbrohud jäeti sügisel tõrjumata.
• Põld on hiljuti tugevalt lubjatud või mulla pH on kõrge (>~6,5–7); Mn kättesaadavus on madal.
• Muld on tihenenud, drenaaž kehv või külvipind ebaühtlane; töid tehti märjal mullal.
• Sügis on soe ja niiske (pikk nakatumisaken) ning tegemist on 2.–3. järjestikuse aasta nisuga.

Kui kahjustused on juba näha (praegu sügisel):

• Kontrolli taimi: tõmba taim välja ja uuri, kas juured on mustad-haprad ning kõrre alus läikivmust; märgi kolded üles kevadisteks otsusteks.
• Väldi taimede lisastressi: ära sõida märjal põllul; hoia drenaaž toimivana (seisev vesi süvendab juurekahjustusi).
• Teadmiseks: lehe kaudu pritsitav fungitsiid kõrreliste juuremädaniku vastu ei toimi – keskendu seirele ja dokumenteerimisele.

Kevadeks (praktilised sammud kahjustunud põldudel):

• Anna esimene N varakult (aprillis), vajadusel jagatud normina, et toetada juurdumist.
• Korrigeeri kiiresti Mn/K/S puudused (Mn-defitsiit on sage kaaslane).
• Arvesta, et nendest laikudest saaki sisuliselt ei tule. Märgi kolded kaardile ja ära tee sinna lisakulutusi (hilist N-i, lisapritsimisi); kasuta infot kevadisteks otsusteks ja külvikorra muutuseks.

Külvikord: katkesta kõrreliste jada (ära pane nisu/otra järjest), eelista rapsi või liblikõielisi; kaer sobib samuti katkestuskultuuriks, sest ei ole selle kõrreliste juuremädaniku (G. graminis var. tritici) peremees. Lükka järgmise aasta nisu külv hilisemaks (mulla temperatuur < ~12°C), väldi värsket tugevat lupjamist vahetult enne nisu; hoia varis ja umbrohud varakult kontrolli all; kasuta tugevat segutoimeainetega puhist (fusarioosi/lumiseene vastu).

Sügisene fungitsiidistrateegia – millal ja millega?

Sügisese fungitsiidi pritsimise vajadus tuleb alati põhjendada seiretulemustega. Üldpõhimõte on pritsida võimalikult varajases faasis, kohe esimeste sümptomite ilmnemisel, eriti kui ilmastikutingimused soosivad haiguste levikut. Kasutage erineva toimemehhanismiga toimeainete segusid, et tagada laiem kaitse ja vältida resistentsuse teket.

• Järgnevast lõigust on konkreetsed tooted ja toimeainete nimetused eemaldatud. Soovi korral vaata teavet algallikast
• Taliodra jahukaste puhul toob varajane tõrje selge kasu, sest sügisene nakkus pärsib juurdumist ja vähendab talvekindlust.
• Võrklaiksuse puhul pritsige esimeste haigustunnuste ilmnemisel.
• Roosted (kollane/pruunrooste): tõrju varakult.
• Lumiseene ja fusarioosi varajaste (seemne- ja mullakaudsete) nakkuste ning juuremädanike vastu on sügisene lehekaudne pritsimine vaid piiratud mõjuga. Peamine kaitse tuleb seemne puhtimisest ja agrotehnikast.
• Tüfuloosi (Typhula) puhul on keemilised tõrjevõimalused piiratud. Ajastus ja ilmastikuaken on kriitilised. Põhirõhk jääb siiski seemne puhtimisele ja taimede liigsest lopsakusest hoidumisele.

Fungitsiidiresistentsus – hoia toimeained töös

Fungitsiidid on oluline osa integreeritud taimekaitsest, kuid nende liigne või vale kasutamine soodustab resistentsuse teket. Ärge kasutage hooaega järjest korduvalt sama toimemehhanismiga tooteid. Vahetage toimeviise ja piirake strobiluriinide kasutamist maksimaalselt kahele korrale hooaja jooksul. Kasutage piisavat, kuid põhjendatud kulunormi ja ärge ületage maksimaalseid kasutuskordi. Valige sordid, millel on parem haigustaluvus, ja jälgige põlde regulaarselt, et märgata ravile allumatuid laike – see võib olla märk resistentsuse tekkest.