Eestis dokumenteeriti esimesed taimekaitsevahendite ehk herbitsiidi resistentsuse juhtumid. Sarnaselt ülejäänud maailmale kannustab resistentsuse teket laiatoimeliste taimekaitsevahendite liigsagedane kasutus ning tegemist on süveneva probleemiga.
27. november 2025. a. algusega kell 10.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas F.R. Kreutzwaldi 1A Taimekaitsepäev.
Invasiivsete võõrnälkjate levikule tuleb piir panna kohe esimeste leidude avaldumisel, enne probleemi eskaleerumist. Selleks on vaja saavutada paralleelselt kaks erinevat põhieesmärki: (1) levikuteede kontrolli alla saamine, et vähendada kuni välistada liigi korduvaid invasioone; (2) populatsioonide arvukuse mahasurumine ja hävitamine teadaolevates puhangukolletes.
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Suviteraviljad loovad, varasemad sordid on juba loomise lõpetanud. Sarnaselt eelmisele nädalale on lehetäid jätkuvalt suviviljadel toitumas. Taimehaiguste poolest on kõige tervemad kaer ja suvinisu. Üksikutel nisupõldudel näha jahukastet ja kaeral pruunlaiksust.
Taliteraviljadel on selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas. Suviteraviljadel on lehed välja kasvanud, taimedel toimub kõrguskasv, mõnel põllul juba paistavad ohete tipud või paotub viljatupp. Lehetäisid on massiliselt nii odral, kaeral kui nisul.
Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
Taliraps on õitsemise lõpetanud, toimub kõtrade ja seemnete kasv ning täitumine. Talioder õitseb, samuti talinisu varasemad sordid õitsemisega alustanud. Hetkel on lehehaiguste tase madal. Soe ja niiske ilm soodustab pähikufusarioosi levikut. Suvinisu- ja oder on terved ja võrsuvad kenasti.
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel on 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad juba moodustunud. Hiilamardikad toituvad õites õietolmust, kuid õnneks see enam rapsile kahju ei tee. Kõrda peitkärsakaid on samuti vähem. Kuuma ja kuiva tõttu on kohati taliteravili juba longus.
Taliraps õitseb, lisaks hiilamardikatele on õitel hulgaliselt kõdra peitkärsakaid. Talinisu jõuab kõrsumisfaasi lõppu, mõnel pool esineb jahukastet, lehtedel on näha esimesed nisu-pruunlaiksuse täpid.
