Allikad: Integreeritud taimekaitse suunised aiaviljadele (Eesti Maaülikool 2024); ja Taimetervise infokiri 01/2025
Toimetas: H.Tamsalu, METK
Integreeritud taimekaitse (ITK) eesmärgiks on vähendada sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamist, kombineerides erinevaid taimekaitse meetodeid (bioloogilised, füüsikalised, mehaanilised). ITK peamiseks eesmärgiks on vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat riski keskkonnale ja inimese tervisele. Sünteetilised taimekaitsevahendid võetakse ITK-s kasutusse siis, kui kahjustajate hulk on suur ja puuduvad alternatiivsed tõrjemeetodid.
Põhirõhk on ennetavatel meetmetel s.o. haigustele ja kahjuritele vastupidavate sortide kasvatamine kasutades kahjustajate vaba sertifitseeritud seemet; mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus; hea agrotehnika; mulla vee- ja õhureziimi reguleerimine, mullaharimine, tasakaalustatud väetamine ja muud agrotehnilised võtted, mis tagavad soodsad tingimused taimede kasvuks ning ühtlasi tõstavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet haiguste ja kahjurite suhtes.
Taimede vastupanuvõime tugevdamiseks on esmatähtsad sobivad agrotehnilised võtted (maaharimine, viljavaheldus jm). Pidev kahjurite ja haiguste seire annab õigeaegset infot olukorrast põllul.
Kuidas haiguseid ennetada ja kontrollida?
Haiguste tuvastamiseks seemnetest on mitu laboratoorset meetodit, näiteks kultuuri kasvatamine söötmel ja mikroskopeerimine, immunoloogilised analüüsid (IF-mikroskopeerimine ja ELISA analüüs) ning molekulaarsed meetodid (PCR ja reaalaja PCR), mis võimaldavad geneetilise materjali paljundamise abil tuvastada erinevaid haigustekitajaid. Maaelu Teadmuskeskuse Saku laboris on võimalik määrata erinevaid taimehaigusi nii seemnetest, taimeosadest kui ka mullast.
Peamised põhimõtted haiguste leviku ennetamisel
- Vali haiguskindlad sordid.
- Kasuta kvaliteetset seemet.
- Taga taimedele piisav õhuringlus.
- Eemalda kohe haiged taimeosad.
- Desinfitseeri tööriistad regulaarselt.
- Korista sügisel aed korralikult ära, et haigustekitajad ei saaks talvituda.
- Kasuta haiguste tõrjeks sobivaid taimekaitsevahendeid.
Pea meeles
- Varajane avastamine on määrava tähtsusega haiguste kontrollimisel.
- Ennetamine on alati parem kui ravi. Lase seemneid haiguste suhtes kontrollida, enne kui need maha külvad.
- Õige kastmine ja piisav õhuringlus aitavad taimedel tugevamaks kasvada.
Viirused võivad põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas lehtede mosaiiksust, kasvu kängumist ja viljade deformeerumist.
Mõned näited seemnetega levivatest viirustest, mis mõjutavad tomateid, kurke või mõlemaid:
- viljadel pruuni laike põhjustavad tobamoviirused (TMV, ToMV, ToBRFV);
- lehtede kortsumist ning leheservade alla- või ülespoole keerdumist põhjustavad begamoviirused (TYLCV, ToLCNDV);
- klorootilisi ja nekrootilisi laike põhjustavad nepoviirused (TBRV, ToRSV).
Lisaks võib tomatitel ja kurkidel esineda erinevaid viiruseid, nagu INSV, TSWV, CMV ja AMV, mis põhjustavad taimedel mitut sümptomit: lehesoonte laigulisust ja erinevaid mustreid, nagu mosaiiksus või triibulisus, ning taime kasvu pidurdumist. PVY, PLRV) võib nakatada ka tomateid.
Samuti nakatuvad kurgid ja tomatid viroididega (PSTVd, TASVd, TCDVd, TPMVd), mis enamasti põhjustavad taimede kasvu tugevat pidurdumist. Mõni kartuliviirus (näiteks PVY, PLRV) võib nakatada ka tomateid.
Tomati ja kurgi bakterhaigused võivad põhjustada lehtede närbumist, laike ja viljade mädanemist, samuti kahjustada tõsiselt saaki.
Kuna bakterid võivad seemnetes säilida ja edasi kanduda, tuleb nende levikut ennetada ja kontrollida. Levinumaid tomati ja kurgi bakterhaiguseid saab tuvastada nii seemnetest kui ka taimedest.
- Üks peamisi tomatite bakterpõletiku tekitajaid on bakter Clavibacter michiganensis subsp. michiganensis, mis põhjustab taimede närbumist ja kärnasid viljadel.
- Levinuma bakteriaalse lehemädaniku põhilised sümptomid on vesised laigud, mida põhjustavad Xanthomonas’e perekonna bakterite liigid (Xanthomonas euvesicatoria, X. gardneri, X. perforans ja X. vesicatoria).
- Üks kahjulikke organisme on Ralstonia solanacearum, mis on tomatite bakteriaalse närbumise nakkusetekitaja.
- Bakteriaalset kärna põhjustab tomatitel Pseudomonas syringae pv. tomato, mis toob kaasa lehtede, varte ja viljade pruunistumist ja nekroosi.
- Pseudomonas syringae pv. lachrymans põhjustab kurgilehtedel kollaste laikude tekkimist ja nende enneaegset kuivamist ning võib muuta viljad müügikõlbmatuks.
Seenhaigustest kahjustatud tomati- ja kurgitaim ei suuda kasvatada piisavalt kvaliteetset saaki, viljad riknevad ning on mitme füsioloogilise häirega.
Näiteid tomati- ja kurgitaimedel sageli esinevatest seenhaigustest:
- kuivlaiksus (Alternaria solani);
- tomati-juuremädanik (Colletotrichum spp.);
- tomati-ruugehallitus (Fulvia fulva);
- tõusmepõletik (Pythium spp.);
- kurgirõuged (Cladosporium cucumerinum);
- kurgi-antraknoos (Colletotrichum orbiculare);
- kurgi laikpõletik (Didymella bryoniae);
- kurgi närbumistõbi (Fusarium spp.).
Integreeritud taimekaitse suunised tomatile ja kurgile
Avamaakurki viljeletakse kahel viisil: seemnetest otse avamaale külviga või ettekasvatatud taimede kasvatamisega. Levinumaks kasvatusviisiks on tilkkastmissüsteemi kasutamine musta kilemultšiga kaetud peenras ning taimede katmine kattelooriga.
Kasvuhoone kurki kasvatatakse kas kerge konstruktsiooniga kilekasvuhoonetes põllumullal alates aprillist või aastaringselt kasutatavates klaaskasvuhoonetes turvassubstraadil või kivivillal. Kasvuperioodi pikkus sõltub temperatuuri- ja valgusrežiimi reguleerimise võimalustest. Kütteta kasvuhoonetes kasvatatakse enamasti lõhiviljalisi sorte. Küttega klaaskasvuhoonetes aga pikaviljalisi sorte.
Tomatit kasvatatakse eelkõige kasvuhoones.
