Traatussid kartulit uuristamas

Traatussid kartulit uuristamas

Naksurlaste tõukude kahjustused vähendavad kartulimugulate kvaliteeti ja on tõeliseks nuhtluseks. Traatussid puurivad mugulatesse sügavaid käike.

LUULE TARTLAN, EESTI MAAVILJELUSE INSTITUUT

Tarbijad on korduvalt tõsta­tanud probleemi kartuli­mugulate kehva välimuse üle. Vaatame lähemalt traatusside poolt tekitatud kahjustusi, sest sel­list kartulit on raske müüa ning see ei ahvatle kedagi ka sööma.

Eestis on palju kasutamata kõlvi­kuid kas siis vanade söötide, karjamaade või lihtsalt harimata ja võsastuvate maade näol, kus on nak-surlastele soodsad tingimused ela­miseks ja paljunemiseks. Kahjuks ongi nendest saanud kartulimugu­late olulised kahjustajad. Naksur-lastele sobivad hästi elupaigaks ka rohealade läheduses asuvad umb­rohtunud väikeaiad.

Kartulimugulaid kahjustavaid naksurlaste (Elateridae) tõuke tun­takse ka traatusside nime all. Nad on kuldkollase või oranžikaspruuni värvusega. Kuigi naksurlasi on teada ligi 70 liiki, on nendest suuremaid kahjustajaid ainult 8.

Olulisemad on nendest triibuline viljanaksur (Agriotes lineatus), tume viljanaksur (Agriotes obscurus) \a.Agriotes spectator.

Nende tõugud ehk nn traatussid ongi Eesti oludes pikaajaliste rohumaade asukad. Nad elavad mul­las ja kahjustavad taimede maaaluseid osi. Tõugud söövad taime­de värskeid ja ka kõdunevaid osi. Kartulimugulatele tekitavad enam kahjustusi just 2,5-3,5 cm pikkused silindrikujulised tõugud. Tavaliselt on nad sileda ja stabiilse koorega.

Naksurlaste pikk arengutsükkel

Traatussid eelistavad niiskeid, huumusrikkaid ja mõningal mää­ral isegi happelisi muldi. Naksur­laste noored tõugud on väga tund­likud mullaniiskuse ja temperatuu­ri suhtes. Kuivas pinnases tungivad nad mulla alumistesse kihtidesse, niiskes mullas jäävad aga pindmisse kihti. Tõugud talvituvad kuni 60 cm sügavuses mullas.

Arvestada tuleb sellega, et tõu­kudel on mitu kasvujärku. Esime­se kasvujärgu tõugud on valkjad või helekollased ja kitiinse kestaga ning toituvad huumusest.

Teisel aastal hakkavad nad söö­ma taimset materjali ning nende kest tugevneb. Viimaste kasvujärkude tõugud meenutavad traadi-juppe, nende värvus võib variee­ruda kollasest pruunini. Tõukude arengu pikkus on 3-5 aastat ja sel­le aja sees kestuvad nad 8 korda.

Viimase arenguaasta suvel tõu­gud nukkuvad 10-20 cm sügavu­sel mullas. Nukujärk kestab ligi üks kuu ning noormardikad kooruvad suve lõpul, kuid jäävad mulda edasi kuni järgmise aasta kevadeni. See­ga on naksurlaste arengutsükli pik­kuseks 6 aastat.

Kevade saabudes tulevad noor­mardikad mullast välja. Nad toitu­vad mitmesuguste taimede lehte­dest ja on aktiivsed just öisel ajal. Mardikate pulmalendlus algab mai alguses. Pärast paaritumist isased surevad, emased munevad mai lõ­pust juuli alguseni 5-6 cm süga­vusele mulda kuni 200 muna. Munemiskohana on eelistatud niiske pinnasega looduslikud rohumaad. Emased elavad suve lõpuni.

Kahjustused rikuvad mugula välimuse

Traatussid puurivad mugulatesse sügavaid käike ja võivad jääda sin­na pikemaks ajaks.

Toitudes liiguvad tõugud vaolt vaole. Traatusside poolt puuritud aukudesse võivad ronida ka hoog-hännalised, kes jätavad sinna ekskremente. Väga huumusrikka mul­la puhul võivad esimese arenguaas-ta tõugud hakata mugulaid kahjus­tama juba sügisel.

Tõukude üleminekul taimse­le toidule on mugulatele tekitatud vigastused väikesed ega uiatu kuigi sügavale sisusse, kuid koor on ikka­gi rikutud. Kahjustused on kergesti märgatavad pestud kartulil ja kau­bastamisel väikepakendis.

Peaaegu võimatu on traatusside poolt rikutud kartulit ekspordiks kasutada, selletõttu on koormaid tagasi saadetud.

Agrotehniline ja keemiline tõrje

Kuna kartulit ei ole soovitatav sa­mal kasvukohal enne 4-5 aastast vahet kasvatada, siis tekivad para­tamatult probleemid fütosanitaarselt sobiva kasvukoha valikul.

Tõrjestrateegias on olulisel ko­hal munade ja tõukude hävitami­se õigeaegne ajastamine ja sel­leks sobivate harimisvõtete ka­sutamine.

Esimese kasvujärgu tõugud on nõrgemad ja neid on kergem hä­vitada.

Tavaliselt ei kahjusta esimese kasvujärgu tõugud kartulimugu­laid, vaid söövad huumust. Kahjus­tus on suurem teisel aastal, kui tõu­gud lähevad üle taimsele toidule.

Kuid mullas võib olla üheaegselt erinevate kasvujärkudega tõuke, mistõttu sõltub kahjustuse ulatus konkreetsest situatsioonist.

Üheks keemilise tõrje võimalu­seks on seemnekartuli puhtimine lubatud preparaatidega. Puhumi­se toime on lühiajaline ja aitab ära hoida kahjustusi ainult seemnekar­tuli mahapanekujärgsel perioodil, kaitstes seega ainult seemnekar­tulit. Moodustunud noori mugu­laid kaitseb see meetod vaid vähe­sel määral. Seemnekartuli puhtimi­ne vähendab aga tõukude populat­siooni mullas.

Naksurlaste levikut aitavad suu­rendada põllukultuuride vähene harimine, kartulipõldude paikne­mine püsirohumaade läheduses, hooldamata kraavikaldad ja teeääred ning liigselt umbrohtunud mahepõllud.

HEA TEADA

Kartuli heaks

■ KARTULI edukaks kasvatami­seks on vajalik kinni pidada vil­ja vaheldu se nõudest.

■ VANADE söötide, sh kultuur­karjamaade ja rohumaade ülesharimisel tuleb kasvata­da esmalt 2-3 aastat kaunvilju, tatart või teravilja

■ KESAPÕLDE tuleks harida mitmeid kordi, et tõuke füüsi­liselt hävitada.

■ MÕNELjuhul peaks liiga hap­pelisi muldasid lupjama.

Traatussi vastu

VANADE rohumaade ja söötide kasutusele võtmisel põllumaana ei ole soovitatav seal esimesel kahel aastal kartulit kasvatada. KUI traatusside arvukus on 5-6 tk/m2, siis võib mugulate kahjustus olla 80-90%.

■ KAHJUSTUSED on suuremad kuivematel kasvukohtadel ja kuivematel kasvuperioodidel. TÕRJE peab toimuma kogu külvikorra vältel. SEEMNEKARTULI puhtimine aitab vähendada traatussi kahjustusi. Pika ja sooja sügise tingimustes algavad traatusside suuremad rünnakud septembris ning vähenevad oktoobrikuu alguses.

■ PUHTIMATA seemnekartuli kasutamisel võivad traatussid kahjustada maha pandud mugulaid juba 6.-7. päeval.

■ PÕLDUDE fütosanitaarset seisukorda saavad kasvatajad ka ise hinnata. Selleks tuleks sügisel pärast eelvilja koristamist või kevadel enne kartuli mahapanekut asetada mulda 5-10 cm sügavuseleja 20-25 cm vahedega lõigatud kartulitükid. Kui nädala pärast on rikutud enam kui 6 lõiku m2 kohta, on kahjustuste oht väga suur. 

Luule Tartlan,
Tehnikamaailm (lisa), 28.04.2014 

 

2014-04-28T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 28. aprill, 2014|Uudised|