Töötuba: eesti kartuli lood ja maitsed
Tule ja saa osa Eesti kartulisortide põnevast ajaloost ja maitsetest 22. jaanuaril kell 17.30 Jõgeval.
Tule ja saa osa Eesti kartulisortide põnevast ajaloost ja maitsetest 22. jaanuaril kell 17.30 Jõgeval.
Mahetootmine kogub maailmas jätkuvalt populaarsust ja Eesti paistab sellel teekonnal silma – meie mahetootmise kasv on üks Euroopa kiiremaid. Keskkonnasõbralike praktikatega toodetakse palju erinevaid saaduseid – mahemunadest kartulini! Tutvu lähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ning läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringuga „Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal“.
Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
Toidu saasteaine on toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimeste tervisele. Kuidas levinud taimesaadusi süües olla kindel, et need on ohutud, sellest kirjutab toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas.
Kartulipäeval, 27. novembril 2024 saavad kokku kartulikasvatajad ja -töötlejad, ministeerium, PTA spetsialistid ja teadlased, et üheskoos arutada kartulikasvatuse hetkeseisu, murekohti ja tuelvikuvisiooni.
Igal aastal töödeldakse Belgias umbes 3,5 miljonit tonni kartulit friikartuliteks, kartulipüreeks, krõpsudeks ja helvesteks. Hof Te Kattemi talus toodetakse teravilja, sööda ja sigade kõrval mahepõllumajanduslikke kartuleid kuulsate Belgia friikartulite valmistamiseks.
Teadlased koorisid, praadisid ja küpsetasid kartuleid tervelt ühe aasta vältel. Kokku valmistati ette pool tonni kartuleid, võeti 257 2 kilogrammist proovi, et uurida, kas eestlaste lemmiktoidus sisalduvad glükoalkaloidid kujutavad tervisele ohtu.
Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Eestis on kartulikasvatus järjekindlalt vähenenud. Sisendite kallinemine, rohepööre ja uue Sordiaretusprogrammi eesmärgid suunavad valima kasvatamiseks sorte, mis vajaksid vähem väetist, oleksid haigustele resistentsemad ning vajaks vähem taimekaitset. 2022. aastal Kuusikul läbiviidud erinevate väetusvariantidega kartuli katses oli kõikidel katseliikmetel suurim saak väetusvariandil N40, samal väetusfoonil oli suurim ka mugulate arv pesas.
METK ja TalTech on ühiselt välja töötanud DNA-sõrmejälgedel põhineva metoodika nisu, odra ja kartuli sortide eristamiseks.