Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 29. dets. 2023
Toimetas Taavi Kiisk, Eesti Maaülikool

Kuigi ligi pooled Eestis tegutsevatest põllumajandusühistutest on väikesed, kuni viie liikmega, ei saa ühistute kasutegurit kuidagi alahinnata. Ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab suure eelise, eriti kui endal ressursse napib. Pealegi pole sageli üksi tegemisel sellist koosloomise jõudu taga, kui mitmekesi tegutsedes.

Heaks näiteks on teraviljakasvatajate ühistu KEVILI, kelle liikmete arv on üle 180-e. KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup on seda meelt, et seni kuni liikmeid koheldakse ühetaoliselt ja ühistu liikmel on konkreetne kasu liikmeks olemisest – need ühistud ka toimivad.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kogu tõuaretusvaldkond on Eestis ühistegevuse põhiline ja seda sama mudelit kasutatakse ka mujal Euroopa riikides.

Saaremaa Piimaühistu ja Piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post sõnas, et ühistuline tegevus on Eesti põllumajanduses väga vajalik. „Ühistu annab liikmele võimaluse olla stabiilne ja saada oma saaduste eest keskmist hinda. Tähtis pole mitte ülemiste tippude püüdmine vaid alumiste tippude vältimine,“ lausus ta.

KEVILI Rõngu viljaterminal on üks suuremaid. Foto: ettevõtte erakogu

Taskuhäälingust koorub välja kolm olulisemat mõtet:

  • Ühistud toimivad hästi siis, kui liikmeid koheldakse ühtemoodi ja nad saavad liikmeks olemisest konkreetset kasu.
  • Ühistud on traditsiooniline ettevõtlusvorm, mis on end mujal Euroopas ja maailmas tõestanud.
  • Kuigi ühistud ei pruugi alati pakkuda kõige paremat hinda, tagavad ühistud vähemalt (hinna)stabiilsuse.

Liikmesuhted on olnud ja on edaspidigi ühistegevuse valdkonna tegevuste teema – kui mitte otseselt, siis vähemalt vaikimisi. Ühistu edu tagavad tolle suhted liikmetega. Subjektiivne kogemus ühelt Erasmus+ väliskoolituselt näitas, et isegi suurte ühistute liikmed ja töötajad ei pruugi alati olla kursis ühistute ajaloo ja sügavamate toimimispõhimõtetega. Võib-olla aitab traditsioonide jõudu näidata infopäevadele pika ajalooga ühistute esindajate otsimine.

Stabiilsus on eriti kriitiline piimandusvaldkonnas, sest tegu on väga investeeringumahuka tegevusalaga. Stabiilsuse kasu on aga raske näitlikustada. Kuna tegu on argumendiga, mis on eriti levinud piimandusvaldkonnas, siis ehk saaks selle kohta rääkida mõni piimandusühistu esindaja. Välismaiste piimandusühistute esindajad saavad mõistagi sama teha, kuid nood suudavad tänu oma suurusele enamasti pakkuda lisaks stabiilsusele ka parimaid hindu.

Kuula Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ühistuteemalises saadet, kus kolm pikaaegse ühistukogemusega äriettevõtte juhti jagava oma mõtteid ja kogemusi.  

Taskuhääling koostati MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).