Tegevuse tüüp: Mitmekülgne tootmisharu, millel on Eesti pikad traditsioonid. Sobib eeskätt maapiirkondades tegutsevatele spetsialiseerunud ettevõtetele.

Maht: Sobiv tootmistegevus kõikjal Eesti, kus leidub piisavaid veevarusid jm. looduslikke eeldusi.

Turg: Arvestatavaks turuks on lisaks Eestile Läti, Leedu ja Venemaa. Töödeldud eestimaist forelli oleks võimalik müüa ka Lääne-Euroopa turgudel. Turustamisvõimalusi pakub laienev kalaturism.

Vajalikud baasoskused ja -teadmised: Kalakasvatusalane väljaõpe ja praktilise töö kogemused, põhiteadmised sobivatest veekogudest. Nõu saab asustuskalade müüjalt, kirjandusest ja konsulentidelt.

Tootmiskulud: Täismahus forellikasvanduse asutamine on äärmiselt kulukas, jooksvad tootmiskulud on võrreldes toodangu müügihinnaga väikesed.

Kasum: Tootmistsükkel (noorkalast turukalani) on olenevalt vee temperatuurist ja asustusmaterjali saamise ajast ning suurusest 1-3 aastat.

Riskid: Halb projekt (ei võimalda intensiivset kalakasvatust; valed veekoguste arvestused; veterinaarsete soovituste arvestamata jätmine), haiguste levik kalade ülekandmisel ja transpordil.

Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega: Kalaturism.

Soovitused: Forellikasvatus eeldab suuri investeeringuid, seega võiks kalamajandi asutajaks olla keskmise suurusega ettevõtted, ühistud, tööstused jne. Projekti koostajaks ja nõuandjateks peaksid kindlasti olema asjatundjad: nii välditakse asjatuid kulutus.

Infoallikad:

1.Infoleht “Eesti Kalakasvataja” aastatest 1993 – 1999.
2.Langvad-Jensen, “Forellikasvatus Taanis”, Infoleht “EKK” 1(8) 1994
3.Internet: EPMÜ Loomakasvatusinstituut Kalakasvatuse osakond: http://www.eau.ee/~lki/kalakasv/index.htm