Varsti pannakse kütusemüüjatele biokütuse ja biolisanditega kütuse müügi kohustus, mis tõenäoliselt kütuse hinda tõstab.
Juuli lõpus algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelnõu, millega viiakse sisse muudatused vedelkütuse seadusesse.
Seekordne muutus puudutab biokütuse minimaalset osakaalu turustatava kütuse koguhulgas. Arvestades, et eelnõu on välja töötatud täitmaks Euroopa Liidu direktiivi, siis ilmselt võetakse see vastu üpris kiiresti.
Eelnõu tekstikoos selgitustega esitas majandusministeerium kooskõlastamiseks rahandusministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, Eesti Õliühingule ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule. Eelnõu järgi lisatakse seadusesse punkt, mis reguleerib liiklusvahendites kasutatava biokütuse ostu ja müüki ning määrab kindlaks biokütuse minimaalse osakaalu suurendamise eesmärgid ja kohustused turustatava kütuse koguhulgas. Seejuures saavad tarnijad ise valida, kuidas kohustust täita. Nad võivad tuua sisse puhast biokütust või müüa biolisanditega bensiini või diislikütust arvestades vastava kütuse jaoks kehtestatud standardeid.
Niisugused reeglid on juba kehtestatud Rootsis, Soomes ja Suurbritannias.
Tõenäoliselt tuleb meil biokütust ja biolisanditega kütust sisse tuua. Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo seletas, et praegu biodiislikütust Eestis ei toodeta. 2008. aastal avati küll biodiislikütuse tehas Paldiskis, kuid 2010. aastal kuulutati välja Biodiesel Paldiski ASi pankrot. Realo sõnul puudus Eestis selle kütuse tootmiseks vajalik tooraine.
"Eestis muudab biokütuste tootmise keeruliseks sobiva tooraine puudus. Eraldi biokütuse jaoks sobiva tooraine kasvatamist Eestis ei toimu, muid põllumajanduse kõrvalsaaduseid, mis oleks biokütuse tootmiseks sobivad, ei ole aga piisavalt, et normaalset tootmisvõimsust saavutada. Biokütuseid toodetakse ELis ja meile lähim biodiislikütuse tehas asub Leedus, lähim bioetanooli tootja aga Rootsis. Biokomponente sisaldavaid tooteid on mõistlik Eestisse importida juba valmistoodetena, sest näiteks baasbensiin, millega biokomponent segatakse, on tavabensiinist erinev. Nii Statoili naftatöötlemistehased kui ka Leedu Mažeikiai, samuti Soome Porvoo tehased toodavad biokomponente sisaldavaid mootorikütuseid," selgitas Kai Realo.
Hinnad tõusevad. Majandusministeerium tunnistab, et biokütuse müümise kohustus võib mõjutada kütuse hinda. See on kirjas ka eelnõu seletuskirjas.
Hinnaerinevus biokütuse ja fossiilkütuse vahel oleneb peamiselt nafta ja naftast toodetud mootorikütuste maailmaturuhinnast. Kuid ka bioetanooli ja biodiislikütuse enda hind on üks tegureid.
Otsene sõltuvus biokütuse ja naftast toodetud kütuse vahel puudub.
Kuna biokütuseid maksustatakse naftast toodetud kütustega võrdselt ja oluline on liitri hind, mitte hind kilomeetri kohta (kütteväärtuse erinevused), siis võib bensiini puhul eeldada hinnatõusu 0,5 eurosenti/l ja diislikütuse puhul umbes 2 eurosenti/l. Ühtlasi võib biokütuse kohustuse täitmine nõuda lisakulutusi tankimiskohtadele ja tarneahelate kohandamisele.
Küsitlus
1) Milline on biokütuse omahind hulgiturul ja kas on juba esialgseid andmeid selle koha, milliseks kujuneb selle hind Eesti jaemüügis edaspidi?
2) Milliseid kulutusi ja tehnoloogilisi muutusi selle seaduse jõustumine jaemüüjatele toob?
3) Millist kütuseturu eripära tuleb arvestada enne seaduse jõustumist ja rakendamist, et
vältida võimalikke probleeme ja kahjusid?
AIN KUUSIK, Alexela Oil ASi juhatuse esimees:
1) Olete oma küsimustega ajast eest. Eelnõu jõudis meieni eile õliühingu vahendusel, oleme dokumendiga põgusalt tutvunud. Kinnitan et muudatusi ja ettepanekuid ehk arusaamatusi on eelnõus kahjuks veel üsna palju.
2) Jaemüüjale ei kaasne kulutusi ega muutusi, kui bio-kütus segatakse kütusesse tehases.
Meie kütuseid ei tooda ega plaani seda ka lähiajal tegema hakata. Biokütused lisatakse määratud protsendi järgi kütustesse tehases, tagamaks kvaliteet ja õige kogus. Eraldi biokütust esialgu müüa plaanis ei ole, seda on proovitud, aga suurte raskustega.
3) Vältimaks pooliku ja ebakompetentse seaduse vastuvõtmist, peaksid kõik turuosalised eelnõuga põhjalikult tutvuma ning oma ettepanekud soovitatavalt õliühingu vahendusel esitama.
ANTTI MOPPEL, Olerex ASi turundusjuht:
1) Kuna biokütuste järele puudub turul arvestatav nõudlus, on turg selles vallas välja kujunemata.
2) Biokütused – nii bioetanool kui ka biodiislikütus -on tavakütustega võrreldes keemiliselt aktiivsemad ja nõuavad tavapärasest vastupidavamate tihendite ja voolikute kasutamist tanklates, kütuseveokites ja terminalides. Tänapäevane tanklatehnika ja kasutatavad materjalid on üldjuhul bio-kütusekindlad, kuid vanemates tanklates võib tekkida vajadus teha lisainvesteeringuid. Oluliselt suuremad investeeringud seisavad jaemüüjatel ees gaasitagastuse II etapi nõuete jõustumisel.
3) Maailma kogemus näitab, et biokütustesse suhtuvad esialgu umbusklikult nii tarbijad, jaemüüjad kui ka autotootjad (vt E10 ja B10 müügiletoomine Soomes ja Saksamaal). Kehtivate kütusestandardite piiresse
jäävad kuni 5% ulatuses bio-komponenti sisaldavad kütused ja ilmselt saavad just need müüdumateks biokütusteks Eestis. Kuna biokomponendi autokütusesse lisamise nõue hakkab kehtima kõigile kütusemüüjatele, puudutavad muudatused kõiki turuosalisi võrdselt ja turgu eriti ei muuda.
Biolisanditega kütuste müügi kohustuslikuks muutmisel on oluline mitte jätkata praegust suhtumist, mis paneb kogu vastutuse kütuseturul toimuva eest ja sellega kaasneva administratiivse pressingu jaemüüjatele. Püsivalt kvaliteetse biokütusesegu valmistamine on tehnoloogiliselt keeruline protsess, millega paljud jaemüüjad ei soovi tegeleda, eelistades selle asemel osta valmistoodet hulgimüüjatelt.
Enne jaemüüjatele biokütuse müügi kohustuse panekut tuleb veenduda, et tarned importijate ja hulgimüüjate tasemel toimivad ning et jaemüüjatel on võimalik kvaliteetseid biokütuseid sisse osta.
Vältimaks Saksamaal ja Soomes puhkenud biokütusepaanikat peab biokütuste kasutuselevõtule eelnema piisava pikkusega teavitus.
KRISTI PARI, Neste Eesti ASi kliendisuhete juht:
1) Biodiisel on hinnalt kallim kui fossiilne diislikütus.
Täpseid numbreid ei saa veel öelda.
2) Eeldatavasti tuleb müügile biolisandiga diislikütus.
Nii on see olnud näiteks Soomes, Rootsis ja Saksamaal.
3) Olulisim on inimeste tea-vitus. Autoomanikele tuleb jagada piisavalt varakult infot, millistele autodele bio-diislikütus sobib.
KAI REALO, Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor:
1) Biokütuste maailmaturu hind on kõrgem kui fossiilkütuste hind, seetõttu on biokütuseid sisaldavad mootorikütused ka kallimad kui tavakütused.
Mitmes riigis kehtib biokütustele aktsiisimaksuvabastus, et edendada nende kasutuselevõttu ning muuta kliendi jaoks biokomponente sisaldavad kütused hinnalt vastuvõetavamaks.
Eesti tarbijat ootab biokütuste kasutuselevõtul ees paraku hinnatõus, sest Eestis lõppes biokütuste aktsiisivabastus eelmise aasta suvel.
Biokütuste kasutuselevõtul Eestis sõltub mootorikütuste jaehind sellest, kui suur on biokütuse osakaal konkreetses tootes.
Valdavas osas Euroopa Liidu riikides on kohustuslik lisada fossiilsetele kütustele minimaalselt 5% biokomponente.
Samas Soomes on kasutusel koguni 10% ulatuses biokomponente sisaldavad mootoribensiinid ning Rootsis tuleb enamikus jaamades müüa bioetanool 85 nimelist kütust, milles bensiin sisaldab 85% bioetanooli.
Toodete hinnad sõltuvadki seega biokomponendi mahust (sest see on kallim kui fossiilne kütus) ning konkreetse riigi maksusoodustustest biokütustele (eesmärgiga muuta biokütuste hinda tarbijasõbralikumaks).
2) Investeeringuid tuleb teha kõigil jae- ja hulgimüüjatel, sest mahutipark ja jaotusseadmed (sealhulgas tankurid) tuleb ette valmistada teistsuguse keemilise koostisega toote säilitamiseks ja käitlemiseks.
Kütusemahutitel peab olema biokütuste keemilisest mõjust lähtuv sisepinnakate, pumpadel aga biokütusekindlad tihendid.
Seaduseelnõu näeb ette ka seda, et biokütus peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Kütusemüüjatel tuleb toote vastavust säästlikkuse kriteeriumitele tõendada ning see võib seada piirangud kütuse tarnekanalite valikule.
Kohustus tarneahela kohta infot koguda ning toote päritolu tõendada toob kindlasti kaasa uusi tööjõukulusid.
3) Et seadusemuudatuse elluviimine sujuks tõrgeteta, tuleks arvestada järgnevaga.
Mootorikütuste importijatele ja edasimüüjatele tuleb jätta piisav ajavaru, et mahutid ja jaotusvõrk biokütuste käitlemiseks ette valmistada. Samuti on oluline mõista, et muudatused on investeeringumahukad ning võivad vanema seadmepargiga kütusemüüjatele üle jõu käivateks osutuda.
Üle 5%se biokomponendi-sisaldusega tooted ei sobi kõigi autode mootoritele. Paljud autovalmistajad hoiatavad oma kliente garantii katkemise eest.
Kuna biokütused ja bio-komponendid on kallimad kui fossiilsed kütused ning Eestis puudub maksusoodustus biokütustele, siis ootab tarbijat ees hinnatõus. Juhul kui see langeb ajale, kui ka fossiilsete kütuste hind on tõusuteel, võib mootorikütuste järsk kallinemine Eesti tarbijat valusalt tabada. Kütuse hind mõjutab omakorda kõike muud, mistõttu tuleks hinnata selle hinnatõusuga kaasnevat mõju.
Taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke on võimalik saavutada vaid biokütuste kohustuslikuks muutmisega, sest toote kõrge omahinna ning investeeringute mahu tõttu ei ole ühelgi jaemüüjal võimalik üksi konkurentsis püsida. Reeglid peavad olema ühesed ja ühetaolised kõigile kütusekäitlejatele.
Ambitsioonikate eesmärkide (tarnijate turule lastud kütuses peab biokomponendi osakaal olema aastatel 2015. ja 2016. minimaalselt 5%, aastatel 2017. ja 2018. minimaalselt 7%, aastal 2019 minimaalselt 9% ja aastal 2020 minimaalselt 10%) elluviimiseks tuleb hüppeliselt kasvatada väga suurt bio-komponendi sisaldust taluvate mootoritega sõidukite osakaalu, sest kogu Eesti autopark ei ole valmis aastal 2020 tarbima 10%se biokomponendisisaldusega tooteid.
Suur osa ühistranspordist ja ilmselt ka tarbesõidukitest tuleb seetõttu ette valmistada 85-100%se biokütuse tarbimiseks.
Olukorda raskendab asjaolu, et raskeveokite transpordis pole leitud fossiilsele diislikütusele sobivat alternatiivi, mistõttu neile rakenduvad diislikütuse B7 normatiivid, mis näevad ette biokomponendisisalduse minimaalselt 7%.
