Estonia ehitas hiiglasliku kuivati

Estonia ehitas hiiglasliku kuivati

Eesti ühes suurimas põllumajandusfirmas Estonias alustas tööd 1,3 miljonit eurot maksev gaasitoitel töötav viljakuivati, mis suudab tunnis kuivatada 55 tonni vilja.

Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa ütles, et varem kuivatasid neil vilja neli kuivatit, kuid nüüd jõuab uus  üksi sama töö ära teha. «Seemnevilja jääme veel vanas kohas kuivatama,» täpsustas ta.

Aasa selgitas, et kui ettevõte on investeerinud lautadesse ja põllutehnikasse palju raha, siis kuivatid pärinesid veel kolhoosiajast ja olid amortiseerunud. «Oleme seda investeeringut väga kaua kaalunud,» lisas ta.

Kui varem sai Estonias vili kuivaks põlevkiviõli toel, siis uus kuivati töötab gaasiga, mis teeb protsessi lihtsamaks ja odavamaks. «Õliga oli see probleem, et kõik partiid ei põlenud korralikult, kuid loodame, et gaasiga neid sekeldusi pole,» selgitas Aasa.

Kuna Estonia Kõrtsi farmi kõrvale on kerkinud biogaasijaam, pidasid ettevõtte juhid aru uus kuivati ka sinna ehitada, sest siis oleks küte nii-öelda omast käest võtta. Et aga asula keskuses on ühistul laopinda 15 000 tonnile, saigi kuivati sinna ehitatud. «Kui meil siin sellist laopinda poleks olnud, oleks kuivati kindlasti biogaasijaama juurde kerkinud,» lisas Aasa.

Ta ei välistanud, et tulevikus võib Estonias vili kuivaks saada gaasiga, mis on toodetud nende endi lehmade sõnnikust, kuid see nõuab veel lisainvesteeringuid.

1,3 miljoni eurone kuivati on Aasa selgitusel tänavu ettevõtte suurim investeering.

Uue kuivati on püsti saanud ka Järva PM OÜ.

Järva PM juhataja Tauno Heil ütles, et neil polnudki varem kuivatit ja nad ostsid seda teenust.

Kui paljud väiketalunikud kurdavad, et kuivatamisteenust on raske osta, sest lõikusajal kuivatavad kuivatite omanikud esmalt oma vilja, siis Heil selgitas, et suurematel ühistutel seda probleemi pole, kui vastavad kokkulepped varem sõlmida. «Tahtsime endale kuivatit eelkõige kindluse pärast,» sõnas ta.

Ka Järva PM ostis kuivati, mis töötab gaasiga.

Viimastel aastatel on Järvamaal ehitatud ja korrastatud suur hulk lautasid. Heil selgitas, et põllumehed, kelle peamine tegevusala on piimakari, ongi esmajärjekorras lautadele keskendunud ja alles seejärel ollakse valmis investeerima seda toetavatesse ettevõtmistesse.

2013-08-06T10:00:00+00:00Teisipäev, 6. august, 2013|Uudised|