Kuigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles möödunud nädalal Äripäevale, et põllumajanduspoliitika üldine suund on järelevalvetasudele, tuleb mõne kontrolli puhul tasuda endiselt riigilõivu, mille nõue ei tulene euroliidu regulatsioonist.
Üks neist on väetiste järelevalve, kus inspekteerimise tasu makstakse müüdud koguste, mitte kontrolli järgi. See tähendab, et väetisetootjatel tuleb kaks korda aastas maksta riigilõivu. Äripäevaga ühendust võtnud Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et iga müüdud väetisetonni pealt küsitav inspekteerimise tasu ei ole Euroopa Liidu nõue. “Oleme protestinud, kuid tavaliselt on olnud vastus, et kui ei meeldi, kaevake kohtusse,” märkis ta.
“Oli vist 2002, kui sellise inspekteerimise tasud kehtestati, nii väetistele kui ka taimekaitsevahenditele,” meenutas Ameerikas. Tema sõnul võeti selline süsteem kasutusele Soome eeskujul. Ometi kaotasid põhjanaabrid tasu üsna pea pärast selle kasutuselevõttu Eestis. Järjekindla protesti tulemusena ei kehti alates sellest aastast taimekaitsevahendite maks.
Nagu liiklusjärelevalve tasu. Baltic Agro arendusdirektori sõnul peab riigi maksusüsteem olema võimalikult lihtne, otsene ja läbipaistev. “Selletaoline süsteem on aga kaudne hiiliv maksukoormuse tõus, mis ei kajastu üheski statistikas. Maksame riigile niigi maksusid ja nende eest peab ka suutma järelevalvet teha, nii nagu liiklusjärelevalvet. Oleks ju absurd, kui peaksime veel täiendavalt iga bensiiniliitri pealt liiklusjärelevalvetasu maksma,” rääkis Ameerikas.
Põllumajandusministeeriumile tehtud päringust selgus, et praegu on ministeeriumi valitsemisalas kehtestatud tunnitasud vaid taimekaitse järelevalve (6,42 eurot tund), toidujärelevalve ning veterinaarjärelevalve (mõlemad 9,4 eurot tund) toimingute eest. Muu seaduste alusel tehtava järelevalve eest võetakse riigilõivu.
Ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev selgitas, et järelevalve tasustamine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest. Ta lisas, et ELi seadused on plaanis lähiaastatel üle vaadata, et lähendada liikmesriikide praktikaid.
Kadri Põlendik, Äripäev (06.12.2012)
