Järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood algab juba vähem kui 1,5 aasta pärast ning ettevalmistused, mis algasid 2010. aastal, on nii Euroopa kui ka Eesti tasandil täies hoos. Maamajanduse Infokeskus on koostanud ülevaate ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatuste ettevalmistamisest järgmiseks perioodiks ning seda eelkõige maaelu arengu kontekstis.
Küsitleti mitmeid järgmise perioodi ettevalmistamisega seotud inimesi: Olavi Petronit Eesti Esindusest Euroopa Liidu juures, Marko Gorbanit põllumajandusministeeriumist ning Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 juhtkomisjoni liikmeid Tiiu Rüütlet, Margus Timmot ja Marina Kaasi.
Euroopa Komisjon tuli oktoobris 2011 välja ÜPP reformi seadusandlike ettepanekutega (kokku seitse määrust), mida Euroopa Komisjon ja liikmesriikide põllumajandusministeeriumide esindajad arutasid detailselt 2012. aasta esimesel poolaastal ning arutelud jätkuvad sügisel.
Käesoleva perioodi (aastad 2007-2013) ettevalmistustega võrreldes on nüüd otsustusõigus ka Euroopa Parlamendil, mis teeb kogu protsessi küll oluliselt demokraatlikumaks, kuid ühtlasi ka aeganõudvamaks.
Kuidas Brüsselist vaadates tundub, kas Baltimaade hääl sinna ikka kostab? "Kostab väga kenasti. Põllumajandusminister on juba 2007.aastast otsetoetuste võrdsustamise teemat EL tasandil arendanud. Toetustasemete võrdsustamise vajadust on märgatud, nii bilateraalsetel kohtumistel kui ka laiemalt. On teadvustatud, et otsemaksete tasemed ei ole õiglased. Lisaks sellele on viimasel ajal ka põllumehed võtnud ette aktiivseid tegevusi, mis kindlasti siin Brüsselis tähelepanu tõmbab," vastab Olavi Petron Eesti Esindusest.
Loe artiklit edasi Maalehest
