Eesti kala- ja vähikasvatajad ei ole rahul põllumajandusministeeriumi plaaniga jätta rahapuudusel ära vesiviljeluse investeeringutoetuse (meede 2.1) kolmas taotlusvoor.
Ehkki põllumajandusministeerium on põhjendanud taotlusvooru ärajätmist rahapuudusega, kinnitas Eesti vesiviljelejate liidu juhatuse liige Priit Lulla Saarte Häälele, et meetme eelarves on vaba raha umbes 4 miljonit eurot ja see tuleks laiali jagada. Kuna Eesti kala- ja vähikasvatajad on kuni viimase ajani elanud teadmises, et meetme 2.1 raames toimub kolm taotlusvooru, siis on mitu arendajat toetuse saamiseks juba ka ehitusprojektid tellinud ja ehitusload välja ajanud. Priit Lulla, kes ise on Pöide vallas asuva kalakasvanduse OÜ AquaMyk omanik, ütles, et tema ettevõte tahab kolmandast taotlusvoorust toetust küsida pumpade ja basseinide tarvis.
Lisaks soovib vesiviljelejate liit, et kalakasvatajatele antaks ka EKF-i meetme 2.3 (investeeringud töötlemisse ja turustamisse) seni kasutamata toetusraha. “Püstitasime oma argumendid selle majandusteooria põhiselt, et tooraine tootmisse peaks tegema suurusjärgu võrra rohkem investeeringuid kui tooraine töötlemisse,” rääkis Lulla, kelle sõnul on osa toetusrahaga ehitatud külmhooneid juba pankrotti läinud. Meetme 2.3 eelarvest on loobujate arvelt jäänud kasutamata 5–6 miljonit eurot juba välja jagatud toetusraha.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul sattus kolmanda taotlusvooru toimumine küsimärgi alla, kuna meetme rahaliste vahendite jäägi prognoos oli mõni kuu tagasi selline, et kolmandas taotlusvoorus oleks saanud heaks kiita vaid umbes kolm uut projekti. “See oleks pannud aga küsimärgi alla administratiivse kulu mõttekuse, seda eriti mõeldes nendele paljudele taotlejatele, kes oleksid suure töö taotluse ettevalmistamisel ära teinud lootuseta tegelikult heakskiitu saada,” selgitas Ain Soome.
Kuna praegu on tõenäoline, et mitmed seni heakskiidetud projektid jääavad taotlejate poolt ellu viimata, siis ilmselt jääb sellesse vesiviljelusmeetmesse piisavalt ressurssi, et teha veel üks taotlusvoor, rääkis Soome.
Kalamajandusosakonna juhataja sõnul selgub vesiviljelusmeetme võimalik eelarve aasta lõpuks. Seoses Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meetme 2.1 “Vesiviljeluse investeeringutoetus” osas esitatud vaiete ja nende rahuldamisega on meetme eelarvejääk pidevalt muutunud.
2011. aasta II taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab toetatav tegevus olema vähemalt 30% ulatuses ellu viidud ühe aasta jooksul, arvates taotluse rahuldamise otsuse teatavaks tegemisest. Kui selleks ajaks ei ole suudetud nõuet täita, arvatakse toetuse taotlejale määratud toetussumma tagasi meetme 2.1 eelarve vahenditesse. Seega selgub vesiviljeluse investeeringutoetuse lõplik eelarvejääk selle aasta lõpuks ning seejärel on võimalik langetada otsus III taotlusvooru toimumise kohta, osutas Ain Soome.
Kommenteerides ettepanekut jagada meetme 2.3 kasutamata jäänud raha vesiviljeluse investeeringuteks, lausus Soome, et selle meetme potentsiaalne sihtgrupp ootab ikkagi selle meetme avanemist ehk järgmist taotlusvooru. Kui mingis meetmes jääb aga väike jääk – ja selliseid jääke jääb alati –, siis konsolideeritakse need mõnda meetmesse kokku. “Kindlasti on meie huvi Eestile määratud raha maksimaalselt ära kasutada,” kinnitas Soome.
Priit Lulla hinnangul võib investeeringutoetus mõjuda ettevõtetele majanduslikult ka kahjulikult, sest toetus ahvatleb ettevõtjat üle investeerima. “Kuna raha peale käib võidujooks, siis võetakse suur tükk, mida hiljem on väga raske ära seedida, ja võidakse sattuda raskustesse,” selgitas Lulla. “Püsikulud võivad osutuda liiga suureks ja bilansiliselt on oht langeda amortisatsiooni lõksu,” lisas kalakasvataja, kes oma ettevõttega on üritanud toetusraha küsimisel liikuda edasi “väikeste suutäite” kaupa.
Üleinvesteerimise oht on Lulla sõnul samamoodi tuntav ka põllumajanduses, kus mõni põllumees ostab endale 300 000 euro maksva kombaini, mis on selgelt liiga kallis. Investeeringutoetustega tõusid põllumajandusseadmete hinnad Lulla väitel peaaegu kaks korda ning sama asi on ka vesiviljeluses. “Kui müüja esimene küsimus on, et kas te plaanite osta toetusega, siis võid kindel olla, et hinnapakkumine tuleb nii kirves, et sa ei taha seda nähagi,” rääkis kalakasvataja.
Priit Lulla selgitas, et vesiviljeluses on väga oluline probleem käibevahendite nappus, sest sõltuvalt kalaliigist kulub kalakasvatajal käibevahendite saamiseks kuni kolm aastat, ja see on tõsine murekoht.
Saksamaal annab riik näiteks kalakasvatajatele käibevahendite nappuse leevendamiseks kaheks aastaks nullprotsendiga laenu. Eesti kalakasvataja sedavõrd suurele abile loota ei saa, kuid praegu on maaelu edendamise sihtasutuses (MES) loomisel finantsinstrument, mis võimaldaks kalakasvatajatel saada tagastatava riigiabina pikaajalist laenu olukorras, kus pangalaen on juba peal. Et Eestis riigi sihtasutused peavad olema kasumlikud, siis laenab MES raha välja samadel tingimustel, mis pangad.
“Ettevõte saaks siis ikkagi võtta lisaks pangale laenu ka riigilt ja maksta selle tagasi kümne aasta pärast, kui pangalaen on tasutud,” rääkis Priit Lulla. Loodava finantstoote kõige rõõmustavam külg kalakasvatajale võiks olla see, et MES annab laenu ka teise järgu hüpoteegi peale. “See ongi kõige suurem vastutulek, sest pank ei lepi kunagi teise järgu hüpoteegiga,” selgitas Lulla.
Priit Lulla ütles, et Eesti vesiviljelejate liit on teinud põllumajandusministeeriumile ettepaneku kanda kõik Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava teise telje meetmetest (vesiviljelus, sisevete kalandus, kalandustoodete töötlemine ja turustamine) kasutamata jääv raha MES-i juurde loodavasse fondi, et kalakasvataja saaks sealt tulevikus käibevahenditeks laenu võtta.
Ain Lember, Saarte Hääl (24.11.2012)
