Kas ikka oleme kreenis?

Kas ikka oleme kreenis?

Lõpusirgele jõudnud maaelu arengukava ettevalmistus on eri huvigruppide vahel põhjustanud korraliku sõnasõja. Nagu raha jagamisel ikka.

Oleme tihti kuulnud etteheiteid, et uus maaelu arengukava (MAK) aastateks 2014-2020 hoiab suurtootmise poole kaldu. Tegelikult oleme MAKi koostades soovinud, et arengukava sihtgrupist ei lükataks välja seda osa toidutootjatest, kes kindlustavad meid iga päev valdava osa toiduainetega.

MAKi esialgne eelnõu oleks näiteks investeeringutoetusest ilma jätnud ettevõtted, kus peetakse jõudluskontrolli andmetel 57 355 ehk 63% kõikidest lüpsilehmadest.

Taluliitu näib häirivat, et me pole nõus riskima Eesti põhiliste toidutootjate konkurentsivõime langusega lähiaastatel, mil nt piimakvootide kaotamise mõjul on vähemasti mõneks ajaks oodata kokkuostuhinna langust.

Mis puudutab aga suuremate tootjate toetusevajadust, siis uuendatud on ca 60% piimalehmakohtadest. Noorloomad on veel pea täielikult amortiseerunud lautades.

Sihtgrupiks 3500 ettevõtet

Eesti põllumeestel on suur sõltuvus võõrkapitalist.

Seejuures kõige väiksematel ettevõtetel oli põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetel kohustuste osatähtsus kapitalistruktuuris 3% ja kõige suurematel 41%, viiekümne suurema ettevõtte kohustused ulatusid koguni 53% varade mahust.

Viimase põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 316 põllumajandusüksust, neist koguni 11 539 ehk 59% on nn abi-majapidamised, kes annavad vaid 2% põllumajanduse toodangust. Samuti loendati, et 225 ettevõtet andsid tervelt 52% sektori kogutoodangust ja nendes ettevõtetes peeti 66% loomadest.

Tihti süüdistatakse, et igasugused toetused koonduvad pigem väikese arvu tootjate kätte. 2011. aastal said need 225 tootjat 29% ühtse pindalatoetuse kogumahust, mida on selgelt vähem kui nende panus kogutoodangusse.

Viiskümmend suurema põllumajandusmaaga ettevõtet said 2011. aastal 9,6 miljonit eu-rot ühtset pindalatoetust, samal ajal sai riik tänu nendele ettevõtetele ainuüksi tööjõumakse üle 11 miljoni euro.

Oleme soovinud, et MAKi investeeringutoetuste eelarvet ei vähendataks ja nende maksmisel keskendutaks nn tuumikette-võtetele, kelle tegevusest sõltub otseselt meie toidulaua kindlustamine. Oleme pakkunud, et investeeringutoetuse sihtgrupiks võiks olla ca 3500 ettevõtet.

Toetuse saamise eelduseks peaks olema regulaarne majandustegevus ja riigimaksude maksmine. Küsitavatele hindamiskriteeriumidele peaks eelistama objektiivseid majandusnäitajaid. Mobiilsetele masinatele tuleks eelistada pikaajalisemaid investeeringuid tootmishoonetesse.

Põllumajandusministeerium on aga pidanud õigemaks jääda investeeringutoetuste sihtgrupi määramisel häguseks. Investeeringupoliitika prioriteetidest pole samuti olnud võimalik aru saada – kuna nii masinaid kui hooneid toetatakse samast rahakotist, hoonetele eelistust pole antud ja masinate toetus-määra on menetluse käigus tõstetud, kipub teravik minema pigem väiksemate investeeringute ehk masinate suunas. Samas meile saadetud kirjas kinnitab minister, et liikuvat tehnikat ei ole plaanis toetada.

Veelgi ähmasem on ministeeriumi kava suunata investeeringutoetuste arvelt 65 miljonit eurot laenude ja garantiide rahastamiseks. MAKi eelarvest on vanas rahas broneeritud üle ühe miljardi krooni, ilma et suudetaks selgelt vastata, kes, mille jaoks ja mis tingimustel tulevikus fondile ligi pääseb.

Hämmastust tekitab ka Riigikantselei soovitus panna arengukavasse nii vähe siduvaid tingimusi ja kohustusi kui võimalik, et tagada hilisem paindlikkus arengukava rakendamisel. Küllap sogases vees ongi lihtsam kala püüda, kuid meis tekitab see kõik ebakindlust.

Väikesi pole ilma jäetud

Tutvudes MAKi meetmete ja tingimustega, ei saa öelda, et mõeldud on ainult suurtele.

Väiketootjatele on kavas käivitada ulatuslik tasuta nõustamise süsteem. Põllumajanduse investeeringumeetmes saavad väiksemad tootjad erandina toetusega soetada ka mobiilseid masinaid, seejuures on eelnõu menetlemise käigus suurendatud vastavat toetusmäära. Eelistatakse investeeringuid maheettevõtetes, kes saavad lisaks erandina toetust ka kasutatud seadmete ostuks.

Võrdsete taotluste puhul eelistatakse väiksemat ettevõtet. Eelistatakse sõnnikuhoidlate ehitamist (mille halb seisund on probleem eelkõige just väikeettevõtetes); investeeringuid väiketootjate jaoks perspektiivsesse linnu- ja küülikukasva-tusse ning aiasaaduste tootmisse. Masinate ja seadmete puhul on tõstetud maksimaalset toetusmäära ettevõtte kohta seniselt 100 000 eurolt 150 000-le, kuid hoonete puhul on suuremaid investeeringuid takistav piirmäär jäänud 500 000 euro juurde.

Mahetöötlemise projekte toetatakse kõrgema toetusmääraga. Majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoe-tust antakse vaid mikroettevõtetele. Tootjarühmade toetuse andmisel eelistatakse mahetootjaid. Küsida saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust.

2013-08-01T10:00:00+00:00Neljapäev, 1. august, 2013|Uudised|