Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.

Maamajanduse kogemused – Ahisilla

Viljandimaal asuvat Koksvere Veskit juhib Märtin Rõõmusaar.
Tooraine veskisse kasvatatakse pereettevõtte põldudel. Veskis väärindatakse aastas ligikaudu 100 tonni toorainet, sortimendis on 30 erinevat nimetust.

Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
märts 2023


Kasvatamisest väärindamisse

Eestist viiakse välja suures mahus väärindamata toorainet nii piima- kui teraviljasektoris. Sellest ja samuti toodangule lisandväärtuste andmise vajadusest räägitakse toidusektori arendamise võtmes tihti. Teravilja kasvatamisest on ettevõtluslugude sarjas lähemalt rääkinud Varisoo talu noorperemees Ragnar Viikoja.

Väärindamisega tegelevad nii esmatootjad ise kui ka suuremad ja väiksemad töötlejad. Tegijaid on turul omajagu, müügikohtades üle Eesti võib näha muuhulgas Koksvere Veski kaubamärki kandvaid pakendeid.

Peremees Märtin Rõõmusaar tööhoos. Foto: erakogu
Peremees Märtin Rõõmusaar tööhoos. Foto: erakogu

Üle öö laia profiiliga toidutootjaks

Koksvere veskit juhib Märtin Rõõmusaar, kes olles ise elukutseline päästja ja selles valdkonnas ka tegutsedes, pidi 10 aastat tagasi kevadkülvide ajal tegema kiire otsuse – kes asendab terviserikke tõttu töödelt kõrvale jäävat vanaisa ja asub onule peretalusse appi majandama.

Kiirelt tehtud otsust pole Rõõmusaar siiani kahetsenud ja tegutsebki nüüd lisaks põhitööle Raismikuoja talus vilja kasvatamise ja Koksvere Veski juhina.

Tooraine veskisse kasvatatakse pereettevõtte põldudel, ligikaudu 400-hektaril on külvikorras kirju valik erinevaid kutuure. Lisaks kaerale, odrale, nisule ja rukkile ka näiteks hernes, tatar, speltanisu, erinevat sorti sinepid vahekultuuridena, õlilina.

Koksvere Veskis väärindatakse aastas ligikaudu 100 tonni toorainet, sortimendis on 30 erinevat nimetust. Toodete valikus on püülijahud, täisterajahud, helbed, mitmeviljahelbed, kruubid ja mannad, mis tehtud nisust, rukkist, odrast, kaerast, speltanisust. Lisaks  hernes, uba ja toortatar.

Paberid peavad korras olema

Kui esimene hooaeg oli päästetöötajale iseloomulikult operatiivselt ära majandatud, asus Rõõmusaar Olustverre taimekasvatust õppima. Suureks abiks käitlemise seisukohalt on olnud spetsialistide poolt kokku pandud abimaterjalid ettevõtjale, mis küll baseeruvad enesekontrolliplaani koostamisele, kuid andsid suure osa vajalikust infost. Alustamisel on Rõõmusaare sõnul oluline ennast positsioneerida kui esmatootjat ja seega esmalt omale selgeks teha toiduseadus, koostada enesekontrolliplaan ja vajalikud load, kooskõlastused ja dokumendid korda seada.

Mödriametit täna otseselt kusagil õppida ei saagi ja see pole ka Märtini sõnul primaarne. Tänane Koksvere Veski mölder on erialalt hoopis pagar ja see annab talle vajaliku ettevalmistuse. Tehnoloogiliselt ei ole protsess ülearu keerukas. Hoopis tähtsam ongi teada, milliste omadustega tooted kuidas edaspidisel töötlemisel käituvad ja pagaritöö tundmine annab siin väärtusliku sisendi.

Teravilja töötlemiseks on lisaks kvaliteetsele toorainele ja teadmistele-oskustele vajalikud ressursid nõuetele vastav ruum, veski(d) ja käitlemis-ja säilitamisruumid.

Tooraine veskisse kasvatatakse pereettevõtte põldudel. Foto: erakogu

Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata, üks peab pehme olema

Kui näiteks Inglismaal ei ole täna võimalik maheveski tunnustut ilma kiviveskit omamata saada, siis Eestis on erinevat tüüpi veskeid mida tootmises võimalik kasutada. Lisaks kividega versioonile näiteks vasar-ja valtsveskid. Kasutatavast tehnoloogiast sõltub puhta jahupüüli väljatulek, samuti tootmisvõimsus. Valitud veskitüüp dikteerib ka nõuded ruumidele  või vastupidi: kui nõuetele vastavad ruumid on olemas, tuleb leida sinna sobituv seade. Eritingimustega tuleb arvestada tuleohutuse seisukohalt, sest teravilja töötlemisega kaasneb olulisel määral tolmu.

Koksveresse osteti täna kasutuses olev veski umbes 7 aastat tagasi Austriast, sellel hetkel oli hinnaks 10 000 eurot. Investeeringuks saati toetust LEADER meetmest, mille laiem eesmärk on toetada maapiirkonade arengut sh seal ettevõtlust soodustades. Veskite valik on lai, riikidena, mille poole pilk selles osas pöörata, nimetab Märtin näiteks Taanit ja Hollandit. Komposiitkivist veski valatakse kokku vormis erinevatest mineraalidest ja see sisaldab ka loodulikku kivi. Et anda arusaama investeeringu tasuvusest, võib näitena tuua, et Koksvere veskikivil on tootja poolt 50 aastane garantii.

Kaubaringil motivatsiooni kogumas

Aeg-ajalt võtab Märtin päästeametniku valvete ja veski kureerimise kõrvalt teadlikult  aega ja läheb ise kaubaringile, et kohtuda inimestega, kes tema tööviljast igapäevaselt leiba saavad ja häid emotsioone lahkesti tagasi jagavad. Just pagarite õnnestunud katsetused Koksvere toodetest ja nende hea emotsioon on see, mis tedagi innustab ja motiveerib.

Tänase kogemusega uuesti alguses olles mõtleks veski juhataja tõsisemalt oma kaubamärgi alt otse turustamisele. Jätaks vahelt ära vahendajad, kes küll elu eriti alguses mugavamaks tegid, kuid keerulisematel aegadel ei pruugi väiketootja eest välja olla. Fakt on see, et sedasorti käsitööna tehtud toit on hinnalt kallim ja selle tarbimine on südameasi.

Selveri tegevjuht Kristi Lomp tõi hiljaaegu taskuhäälingus “Põllult taldrikule” välja tendentsi, et kuigi suusõnaliselt väljendades eelistab mahetoodet üle 50 % tarbijatest siis tegelik ostukäitumine tema kureeritavas poeketis on sootuks teistsugune: mahetoodete osatähtsus kogumüügist on 0,5-5 %, ehk kümme kuni sada korda väiksem! Need on mõtlemapanevad numbrid, mida alustav ettevõtja peaks kindlasti arvesse võtma. Vägagi tihti käib juba tegutsevate toidutootjatega vesteldes läbi lause: toota võib mida iganes, aga väljakutse on see ära majandamise jätkusuutlikkust tagava hinnaga maha müüa.

Toodang läheb omadele

Turustatakse läbi edasimüüja jaeturule, palju ostjaid käib veskis kohapeal. Samuti on üha olulisem koostöö koolide ja lasteaedadega, kus mahetoidu pakkumine on tõusev trend ja mahetoidu meede, millega riigitasandil  selle pakkumist toetatakse, on nii mõnegi väiketootja pannud valitud alal jätkama, pakkudes lisakindlust, et toodangule turu leidmine lihtsustub.

Kuigi veskimeeste kooli vähemalt Eestis ei ole, pole siiani keegi end Koksveresse praktiseerima kaubelnud. Märtin ei soovita kohe kivi ostma tormata, vaid esmalt oma vili näiteks teenusena lasta valmis jahvatada ja riskivabamalt proovida. Huvilistele oma tegemisi jagama-näitama on Rõõmusaar igati valmis. Nii nagu valdav osa noorema põlvkonna tootjaid, ei näe ka tema teistes valdkonda sisenejates konkurente vaid koostööpartnereid.

Põhimõte on: toodan ja pakun teistele seda mida ka ise söön. Selline kvaliteedigarantii on kahtlemata mistahes ISO sertifikaatidest kordades kangem.

Koksvere Veski toodang on orienteeritud siseturule, on käidud nuusutamas ka ekspordivõimalusi, kuid tearviljasektoris eristuda on Märtini sõnul väljakutset pakkuav. Samuti kaitstakse nii mõneski riigis, näiteks naabrite juures Soomes, oma turgu ja seeläbi kohalikku tootmist nõnda hoolikalt, et sinna trügida pole proovimise kulu väärt.

Veskimehe töö tulemus sõltub lisaks teadmistele ja oskustele ka ilmast, tujust ja tuulesuunast. Igatahes on iga jahutegu natuke teisest erinev ning igavust või rutiini Rõõmusaar ei kurda.

Koksvere veski toodang on mitmekesine. Foto: erakogu

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/