Kvootide kaotamine toob Eesti piimatootjale kasu

Kvootide kaotamine toob Eesti piimatootjale kasu

Märt Riisenberg (Kehtna Mõis OÜ juhatuse esimees)

Euroopa Liidus (EL) kehtivad piima müügikvoodid on üks vahenditest, millega ELi piimaturgu reguleerida.

Kvoodi kaotamisel alates 2015. aasta 1. aprillist avanevad Eesti tootjatele laiemad arenguvõimalused.

Praeguse korra järgi ei tohi piimatootjad kvoodi­aasta jooksul (1. aprillist kuni 31. märtsini) müüa piima rohkem, kui kehtestatud kvoot ette näeb. Kui müüakse rohkem, siis on see karistatav. Kui müüakse vähem, võib kvooti vähendada.

Eestis pole minu teada põllumehi piima müügikvoodi ületamise eest trahvitud ja kõigi piimatootjate summaarne kvooditäitmise protsent on 90−95 protsenti.

Rohkem turgu. Piima müügi­kvootide kehtetuks tunnistamise järel allub ELi piimandus praegusest rohkem turureeglitele, ent ilmselt jäävad toimima mingid regulatsioonid, et vältida osa riikide põllumeeste-piimatootjate pankrotte. Kvoodi kaotamisel on oodata piima hinna langemist. Samas arvavad Hollandi eksperdid, et maailmas (eeskätt Hiinas) kasvab piimatoodete nõudlus ning seetõttu piima hind ei lange.

Eesti piimatootjate ja ilmselt ka piimatöötlejate jaoks avanevad aga kvoodi kehtetuks muutmise järel laiemad arenguvõimalused. Siinsed piimatootjad on liberaalsete turutingimuste tõttu sunnitud tootmisse investeerima rohkem kui meie ELi kolleegid. See on muutnud meie piimatootmise maailma tasemel konkurentsivõimeliseks, sest määrav osa piima toodetakse ja müüakse uutest või renoveeritud ning suure keskmise lehmade arvuga farmidest. Leedus näiteks toodetakse 60−70% piima kuni viie lehmaga väikefarmidest.

Eesti piimatootjad saavad kvoodita piima müümisel harida eesmärgipäraselt rohkem põllumaad, kasutada vabamalt oma kogemusi kaasaegsetes farmides piima toota, suurendada loomade arvu ja piimatoodangut, pakkuda rohkem töökohti maal ja palju muud.

Piimakogus kasvab. Meie piima­tööstustel seisab kvoodi kadumisel ees põhjalik uuendus ja ümberkorraldus, sest ­oodata on toodetava piima­koguse kasvu praeguselt 700 000 tonnilt 1 miljoni tonnini aastas. Loodetavasti muutuvad meie piimatöötlemise võimsused konkurentsivõimelisemaks. Vastasel korral on põllumehed sunnitud veelgi suurendama toorpiima müüki Leedu suur­tele piimatööstustele.

Eesti majandusele on kasulik, et rohkem piima töödeldakse kohapeal – tekib rohkem töökohti, kasvavad maksutulud. Seega võib tõdeda, et piima­kvoodi kehtetuks muutmine ELis on Eesti majanduse arengule kasulik.

2013-07-31T10:00:00+00:00Kolmapäev, 31. juuli, 2013|Uudised|