Lausväetamist asendab vajaduspõhine väetamine

Lausväetamist asendab vajaduspõhine väetamine

Eelmisel aastal hakati Eestis müüma seadet, mis analüü­sib väetisekülviku katusele kinnitatult põldude lämmas-tikväetise vajadust ning see­ga väetatakse ainult nendes kohtades, kus seda vaja on.

Nutika seadme nimi on Yara N-Sensor ning seda turus­tab Eestis Agri Con. Ettevõtte esindaja Meit Jürgensi sõnul on Yara N-Sensor ainuke seade turul, mis võtab arvesse väeti­senormide arvutamisel kul­tuuri ja sordi iseärasusi ja tai­me kasvufaasi.

"Lämmastikväetise vaja­duse määramisel tuleb arves­tada kultuuri ja sordi iseära­susi, ilmastiku muutust (sa­demed, temperatuur), eelkultuuri mõju ning mulla oma­dusi. See tähendab, et igal aas­tal on optimaalne ehk majan­duslikult efektiivne lämmas­tikväetise norm erinev. Seda ei ole võimalik määrata visuaal­selt ja seetõttu kasutavad põl­lumehed lihtsustatud bilansi meetodit, kus väetist antakse eeldatatava saagi põhjal üht­laselt kogu põllu ulatuses," kir­jeldas Jürgens. Sellise väetami­se puhul on aga probleem sel­les, et ühel osal põllust ei saa taimed optimaalset lämmas­tiku kogust ja kaotavad saagis ning teisel osal põllust ületab väetise norm agronoomiliselt efektiivset väetisekogust, mis tähendab lamandumist ja saa­gi langust.

Väetise koguse määrab arvu­ti. Olukorra lahendab N-sen-sor, mis kinnitatakse traktori katusele ja mis mõõdab taime­des fotosünteesi intensiivsust. Seejärel arvutab tarkvara ag-ronoomiliste algoritmide abil puuduva lämmastiku koguse.

Jürgens selgitas, et nii hoiab sensor väetist kokku aladel, kus puudub taimestik või saagipotentsiaal ning samuti piirkondades, kus taim on saavutanud optimaalse lämmastiku sisalduse ning lisaväetamine ei ole majanduslikult otstarbekas. "Kohtades, kus taime­de areng on pidurdunud läm-mastikväetise puuduse tõttu, määrab sensor puuduoleva normi. See tähendab, et kogu põllu ulatuses saavutame ma­janduslikult optimaalse saa­gi," kinnitas Jürgens.

Agri Con tegi Savikoti Agro põldudel seadme demoesitlust ning Savikoti Agro juhataja Urmas Nurmsalu sõnul näi­tas analüüs nende põldude lämmastikväetise vajaduseks 70-210 kg hektari kohta. See näitab, et väetisevajadus põl­lu erinevates piirkondades on tõepoolest tublisti erinev.

"Eks demoesitlusel saime kinnitust, et umbes ei tasu rapsida. Yara N-sensorit ka­sutades on võimalik saavu­tada nii saagikuse tõusu kui ka väetise kokkuhoidu," lisas Nurmsalu.

Tasub teada Yara N-sensori kasutamise plussid

4-5% suurem saak

4-5% säästetud lämmastikväetist

80-100% vähenenud lamandumine ühtlane saagikus ja kvaliteet kombaini tootlikkus suure­neb kuni 20% efektiivne lämmastiku kasu­tus vähendab keskkonnariski optimaalne lämmastiku-norm kogu põllu ulatuses sensorikaardid: vegetat­siooniperioodil usaldusväär­sed andmed põllult

Kommentaar

Väetise kokkuhoid osutus võimalikuks

MARGUS LEPP

Voore Farm OÜ

Otsustasime Yara-N sensori tänavu kevadel osta mit­mel põhjusel. Esiteks tahtsi­me väetist kokku hoida, sest see on kallis toode. Veendu­sin, et Yara-N sensori kasuta­misel hoiame tõesti väetist kokku. Sel aastal väetasime 1000 hektarit valdavalt talite-ravilja põldu ning keskmiselt saavutasime 5% väetise kok­kuhoiu. Ka odrapõllul saime kokkuhoidu, see oli küll väik­sem, umbes 1%.

Teiseks on oluline väeta­mise täpsus. Kui varem pani­me külvikule väetisenormi koguse ja väetis jaotati põllu­le ühtlaselt, siis sensorit kasu­tades saame väetist panna ai­nult sinna, kus seda vaja on. 
 

Kolmandaks on oluline ka keskkonnahoid. Kuna väetist ei külvata üleliia, vaid nii pal­ju, kui taim omastab, siis ei jõua liigne väetis põhjavette.

Ma ei julge arvata, et käes­oleva aastaga investeeringu tasa teenime, kuid järgmisel aastal juba küll. 

Helena Saar (kaasautor), 19.08.2014, Äripäev Põllumajandus (erileht), lk 18-19. 

 

2014-08-19T10:00:00+00:00Teisipäev, 19. august, 2014|Uudised|