Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumajandusmaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind, kasvutrendi näitavad ka rendihinnad.
Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda. Majanduskriisi ajal toimus nii tehingute arvu kui ka maa hindade osas mõningane langus, kuid pärast seda on toimunud väga kiire kasv mõlema osas. 2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot/ha, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam.
Põllumajandusmaade rentimine on teinud arvestatava tõusu
Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46 protsenti, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54 protsendini. Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades – Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.
Kui vaadata rendimaade osakaalu EL tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu suhtes kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.
Rendimaa kõrval kasvavad ka rendihinnad
Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuures põllumaa rendihind oli 43 eurot/ha ja püsirohumaal 30 eurot/ha. Enam kui poolel põllumajandusmaadest jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot/ha.
Üheksas maakonnas ületab rendihind Eesti keskmist. Kõrgeimad hinnad on Tartumaal (50,3 eurot/ha), Ida-Virumaal (46,1 eurot/ha) ja Viljandimaal (44,5 eurot/ha). Kõige vähem makstakse keskmisena renti Hiiumaal (20,9 eurot/ha), Saaremaal (26,7 eurot/ha) ja Läänemaal (27 eurot/ha). Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul (püsirohumaa rendihind keskmiselt 70% põllumaa rendihinnast), siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti.
Kellele maa kuulub?
Maa kui peamine põllumajanduse tootmisressurss on muutunud atraktiivseks investeeringuks. Palju on räägitud sellest, et põllumajandusmaad ostavad välismaalased. Numbrid seda siiski ei kinnita. Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 tuhat hektarit põllumajandusmaad (neli protsenti põllumajandusmaast). Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu toimunud ei ole.
Seejuures kõige sagedamini omandatakse maad läbi Eesti ettevõtete – 70 protsenti välismaalaste omandis olevast põllumajandusmaast kuulub välismaa osanikuga Eesti juriidilistele isikutele ning 22 protsenti Euroopa Liidu majanduspiirkonna juriidilistele isikutele. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 ha) ja Viljandimaal (5008 ha). Kui vaadata välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaalu maakonna põllumajandusmaast, siis see on kõrgeim Läänemaal (kaheksa protsenti) ja Saaremaal (seitse protsenti).
Marko Gorban, 02.08.2014, Vooremaa, lk.2
