Allikas: Maheklubi You-tube kanal ning Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi artikkel
PIKK.ee jaoks toimetas Hanna Tamsalu, METK
Loomakasvatajate seas on kogumas populaarsust paindlik portsjonkarjatamine, mis võimaldab majandada karjamaid kestlikumalt, parandada mulla tervist ja suurendada loomade produktiivsust. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK) avaldanud uued õppevideod, mis aitavad seda süsteemi praktikas rakendada.
Mis on paindlik portsjonkarjatamine?
Portsjonkarjatamise põhiolemus seisneb püsikarjamaa jagamises sektoriteks ehk portsjoniteks, kus loomade liikumist juhitakse teadlikult. Süsteemi edu aluseks on kaks rusikareeglit:
- Kari ei tohi viibida ühel portsjonil kauem kui kolm päeva.
- Pärast loomade lahkumist peab taimik saama piisavalt puhata. Eesti tingimustes on see tavaliselt 27 kuni 60 päeva, sõltuvalt aastaajast ja sademetest.
Selline tsükkel võimaldab hooaja jooksul teha kuni neli karjatamisringi. Nagu rõhutatakse õppevideos: „Mida väiksemad on portsjonid ja mida kiiremini me liigume – ühe-kahe päevaga või poole päevaga –, seda efektiivsemad me oleme“.
Põhjalikuma ülevaate portsjonkarjatamise olemusest ja selle mõjust majandustulemustele leiad siit:
Kasu mullale, loomadele ja rahakotile
Portsjonkarjatamine ei ole pelgalt söötmisviis, vaid taastava põllumajanduse tööriist, millel on mitu eelist:
- Mullatervis ja elurikkus. Loomade poolt maha tallatud rohi tekitab mullale kaitsva multšikihi. See soodustab seeneniidistiku teket ja mullaelustiku, sealhulgas putukate ja lindude arvukuse kasvu. „Mulda ei tohiks kunagi näha olla karjamaal,“ paneb video autor südamele, viidates tallatud rohupadja olulisusele.
- Parasiiditõrje. Enamik parasiite elab rohu esimese 5 cm kõrgusel. Kuna portsjonkarjatamisel võtavad loomad vaid nn esimese ampsu ega söö rohtu liiga madalaks, väheneb oluliselt nakatumisoht ja vajadus keemilise parasiiditõrje järele.
- Sääst talvesöödalt. Pikem karjatamisperiood tähendab vähem kulusid silo varumisele. Süsteem võimaldab karjamaa saagikust tõsta sedavõrd, et varem kurnatud maad hakkavad taas ise uuenema ilma kündmise vajaduseta.
Praktilised lahendused ja töövahendid
Levinud müüt, et portsjonkarjatamine on ülemäära kallis ja ajamahukas, lükatakse uutes videotes ümber. Tegelikult võtab uue portsjoni ettevalmistamine kogenud kasvatajal aega vaid umbes 15 minutit.
- Karjusetraat. Kasutada tasub töökindlaid karjusetraadi rulle, mis võimaldavad traati kiiresti ja sujuvalt pingutada või kokku kerida.
- Postide valik: Valikus on kerged plastikpostid, vastupidavad metallist „seasabad“ või ülikerged ja kvaliteetsed alumiiniumist rõngaspostid.
- Nutikas tehnoloogia: Iseseisva WiFi-võrguga generaatorid võimaldavad voolu puldist välja lülitada kuni 10 km kauguselt. See säästab aega, sest aedade liigutamiseks ei pea kõndima generaatori juurde.
Praktilisi nippe aedade rajamiseks ja erinevate tarvikute kasutamiseks vaata siit:
Paindlikkus ja pikaajaline planeerimine
Edukas karjatamine nõuab kohanemist. „Portsjonkarjatamine peabki olema ja on tõhus ja toimib siis, kui see ongi paindlik,“ öeldakse videos, selgitades, et portsjonite suurus ja viibimisaeg neil peab muutuma vastavalt ilmastikule ja aastaajale.
Huvitava meetodina tutvustatakse vaheaasta jätmist teatud rohumaadele. See võimaldab taimiku juurestikul kasvada sügavamale ja seemnepangal uueneda. Sellised suvel karjatamata jäetud alad moodustavad sügiseks paksu „madratsi“, mis võimaldab loomi väljas pidada ka hilissügisel või talvel, ilma et nad peaksid muda sees olema.
Karjatamise planeerimisel on suureks abiks mobiilirakendused (nt PastureMap), kuhu saab märkida loomade liikumise, lisada fotosid ja jälgida puhkeaegu. Jootmise puhul tuleks aga jälgida, et üks veevõtukoht teenindaks korraga mitut portsjonit.
Täiendav info ja varasemad kogemused.
Mahelihaveisekasvatajatel on soovitatav tutvuda ka pikk.ee portaali varasema artikliga “Videod lihaveisekasvatajatele”, kus Airi Külvet Puutsa talust jagab kogemusi taastava karjatamise teemadel. Sealt leiab lisamaterjali ka mahelihaveiste talvise pidamise ja söötmise kohta ning vaateid Vilsi Anguse farmi tegemistele.
