Teksti autor: Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
Allikas: Tark Talu, 2023

6.-8. detsembril toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni eestvedamisel oluline põllumajanduse ja toidutootmise konverents “EU Agri-Food Days 2023”, mis keskendus Euroopa toidutootmise arengule ja tulevikuväljavaadetele aastani 2035. Üritus pakkus laiahaardelist ülevaadet ja arutelu, tuues kokku mitmekülgse osalejaskonna, sealhulgas teadlased, valdkonna ametnikud ja esindusorganisatsioonide liikmed.

Eesti põllumajandussektor oli konverentsil esindatud silmapaistvalt – Airi Külvet esines sõnavõtuga ning Kerli Ats osales paneeldiskussioonis. Konverents pakkus väärtuslikku platvormi aruteludeks ja ideevahetuseks, kus käsitleti sektori peamisi suundumusi ja väljakutseid, vaadeldes, kuidas need mõjutavad Euroopa põllumajandust ja toidutootmist lähikümnenditel.

Konverentsil kerkis esile kliimamuutuste mõju põllumajandussaaduste saagikusele ja tarbijate nõudluse muutuste teema.

Arutelud keskendusid mitte ainult praegustele väljakutsetele, vaid ka põllumajandusturgude tulevikuväljavaadetele kuni aastani 2035. Üheks peamiseks aruteluteemaks oli Euroopa Liidu põllumajanduse väljavaate aastaraport, mis pakub olulisi teadmisi ja prognoose. See raport tugineb makromajanduslikele tingimustele, kindlaksmääratud põllumajandus- ja kaubanduspoliitikale ning rahvusvaheliste turgude arengutele, põhinedes viimasele OECD-FAO analüüsile. Need teemad olid konverentsi käigus arutelu keskmes, pakkudes osalejatele võimalust süveneda põllumajandussektori keerukatesse ja kiirelt arenevatesse suundumustesse.

Konverentsi käigus tõdeti, et kuigi väljavaate raportid põhinevad eeldustel, mis ennustavad suhteliselt sujuvaid turuarenguid, on reaalsuses põllumajandusturud sageli palju volatiilsemad. Prognoosid kajastavad keskmisi trende, mis võivad põllumajandusturgudel esineda antud makromajanduslikus keskkonnas, eeldusel, et kehtivad poliitikad jäävad muutumatuks (Euroopa Komisjon, 2023). Väljavaatearuandes käsitletakse laia valikut sektoreid, sealhulgas teraviljakasvatust, piimatootmist, lihatootmist, oliiviõli ja veinitootmist, pakkudes samuti olulist teavet põllumajandustulu kohta. See mitmekülgne lähenemine annab põhjaliku ülevaate põllumajandussektori võimalikest arengusuundadest ja väljakutsetest.

Vaade konverentsi paneelile. Ekraanil Andrea Porcella Čapkovičová, Paneelitoolil Kerli Ats. Foto: Euroopa Komisjon

Valmistumine muudatusteks

Paneeldiskussioon, milles mul oli au osaleda, keskendus sellele, kuidas erinevad põllumajandussektorid valmistuvad muutusteks. Sissejuhatuseks andis Andrea Porcella Čapkovičová Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Arengu peadirektoraadist, kes esitles põhjalikku ülevaadet ELi põllumajandusturgude tulevikust kuni aastani 2035.

Andrea ettekanne käsitles mitmeid olulisi teemasid, mis on hädavajalikud sektori tulevikusuundade mõistmiseks. Nende hulka kuulusid kliimamuutuste mõju põllumajandussaaduste saagikusele ja tarbijate eelistuste muutumine, mis on põllumajandustootjate jaoks üliolulised. Samuti puudutas ta ELi põllumajanduse tootlikkust ning globaalset kaubanduspositsiooni, tuues välja olulisi suundumusi tootmises ja nõudluses. Need teemad pakkusid olulist tausta ja konteksti edasiseks aruteluks paneeldiskussioonis, kus vaadeldi, kuidas erinevad sektorid saavad kohaneda ja areneda vastavalt neile suundumustele ja väljakutsetele.

Konverentsil tõsteti esile kliimamuutuste olulist mõju põllumajandustoodangu varieeruvusele, eriti maisi saagikusele. See on üks näide, kuidas keskkonnamuutused mõjutavad põllumajandustoodangu stabiilsust ja prognoositavust. Samuti käsitleti tarbijate eelistuste muutumist, mis mõjutab oluliselt põllumajandussektorit, eriti liha- ja piimatoodete tarbimise valdkonnas. Euroopa Liidus on täheldatud lihatoodete tarbimise vähenemist inimese kohta, mis peegeldab laiemaid trende tarbijate käitumises ja eelistustes.

Andrea Porcella Čapkovičová rõhutas, et tarbijad muudavad oma tarbimisharjumusi ja eelistusi mitmete tegurite, sealhulgas tervise- ja sotsiaalsete küsimuste mõjul. Ta tõi esile, et liha tarbimine on ELis langustrendis, mis on osaliselt tingitud tarbijate teadlikkuse suurenemisest ja eelistuste muutumisest. See teema on põllumajandustootjatele eriti oluline, kuna see mõjutab nõudlust nende toodete järele ja sunnib sektorit kohanema muutuvate tarbijate vajadustega.

Põllumajandustoodete kaubandus on globaalne

Konverentsi ettekandes pöörati tähelepanu ELi põllumajanduse tootlikkusele ja selle globaalsele kaubanduspositsioonile. Toodi välja, et Euroopa Liit on oluline toiduainete eksportija, mille ekspordimaht on ajas järjest kasvanud. Selle näiteks toodi piimatoodete ekspordi suurenemine, mis kinnitab ELi tugevat positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Samuti rõhutati kaubanduskeskkonna dünaamilist olemust ning vajadust kohaneda globaalsete nõudlustrendidega, et säilitada ja tugevdada oma positsiooni maailmaturul.

Andrea Porcella Čapkovičová käsitles ka loomakasvatustoodete, eriti liha ja piimatoodete nõudluse arenguid ELis. Ta tõi esile, et kuigi nende toodete tarbimine on ELis endiselt kõrge, ei prognoosita selle edasist kasvu. Andrea sõnul: “Näeme, et teistes turgudel võib siiski olla positiivseid väljavaateid.” See trend näitab, et kuigi ELi siseturul võib tarbimine olla stabiilne või isegi kahanev, võivad teised turud pakkuda uusi võimalusi ja kasvupotentsiaali.

Tootmise ja nõudluse arengute osas viidati kliimamuutuste jätkuvale mõjule ja sisendite muutuvale kättesaadavusele, mis võivad mõjutada saagikust. Samuti käsitleti innovatsiooni rolli positiivsete mõjude loomisel põllumajanduses. Loomakasvatustoodete nõudluse osas tõdeti, et kuigi ELis on tarbimine suhteliselt kõrge, ei oodata selle kasvu jätkumist tulevikus.

Kokkuvõttes tõi Andrea Porcella Čapkovičová ettekanne välja mitmeid olulisi teemasid ja väljakutseid, millega ELi põllumajandussektor peab järgnevatel aastatel silmitsi seisma, sealhulgas kliimamuutuste mõju, tarbijate käitumise muutumist ja globaalsete kaubandustrendide dünaamikat.

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidust

Ettekandele  järgnes paneeldiskussioon, kus esinesid mitmed valdkonna esindajad. Paneeli liikmete seas olid Kerli Ats Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Simona Castelli Euroopa Aianduspiirkondade Assambleest (AREFLH), George Morrison, kes on Arla Foodsi globaalsete avalike suhete direktor, ning Alexandru VALENTIN TACHIANU, põllumees ja asepresident AFR-Pro Agro’st Rumeeniast. Paneeldiskussioon pakkus laia spektrit perspektiive ja süvitsi minevat arutelu põllumajanduse ja toidutootmise tuleviku üle, tuues esile erinevate sektorite vaated ja kogemused.

Kuidas siis sektorid kohanevad muutustega?

Paneeldiskussioonis, milles osalesid erinevate sektorite esindajad, keskenduti sellele, kuidas sektorid kohanevad muutuvate tingimustega. Osalejad rõhutasid jätkusuutlike lahenduste leidmise vajadust ning tõid esile innovatsiooni olulisuse põllumajanduses. Rõhutati digitaliseerimise, efektiivse veemajanduse ja tehnoloogiliste edusammude tähtsust kliimamuutustega kohanemisel. Näiteks mainiti taimekaitseks kasutatavat reaalajas jälgimist ja pestitsiidide kasutamise vähendamist.

Konverentsil käsitleti ka piimandussektori hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Vaatamata tootmise vähenemisele Euroopa Liidus, mis on osaliselt tingitud globaalsest ja majanduslikust volatiilsusest, rõhutati jätkusuutlikkuse tähtsust sektori arengus. Arla Foods näitas eeskuju jätkusuutliku ülemineku soodustamisel, hoolimata keerulistest majandustingimustest.

Euroopa Aianduspiirkondade Assamblee esindaja rõhutas samuti innovatsiooni olulisust, eriti digitaliseerimise ja põllukultuuride haldamise valdkonnas. Ta tõi välja vajaduse suurendada koostööd ja ühistegevust väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjate seas, et kiirendada heade tavade vastuvõtmist ja levikut.

Paneeldiskussioonist koorusid välja koostöö ja ühistegevuse tähtsustamine ning innovatsiooni, digitaliseerimise ja jätkusuutlike lahenduste poole liikumine. Need teemad on olulised põllumajandussektori edukaks kohanemiseks muutuvate keskkonna- ja majandustingimustega, et vastata tulevastele väljakutsetele ja võimalustele toidutootmises, jätkusuutlikkuses ja globaalses kaubanduses.

Oluline, mille mina konverentsist kaasa võtsin:

  • Kliimamuutused mõjutavad oluliselt põllumajandustoodangu varieeruvust. See toob esile vajaduse kohanemisstrateegiate ja -meetmete järele.
  • Tarbijate käitumises ja eelistustes toimuvad muutused, eriti liha- ja piimatoodete tarbimise vähenemine ELis, mis nõuavad põllumajandustootjatelt paindlikkust ja kohanemisvõimet. Kuigi ELis on loomakasvatustoodete, eriti liha ja piimatoodete, tarbimine kõrge, ei prognoosita selle kasvu jätkumist, mis viitab vajadusele mitmekesistada tootmist ja leida uusi turge.
  • Euroopa Liidu tugev positsioon toiduainete eksportijana ja selle ekspordimahu kasv, eriti piimatoodete osas, näitab vajadust kohaneda globaalsete nõudlustrendidega.
  • Innovatsioon, digitaliseerimine ja efektiivne veemajandus on kriitilise tähtsusega kliimamuutustega kohanemisel ja põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse suurendamisel.
  • Koostöö ja ühistegevuse oluline roll erinevate sektorite vahel, et tõhustada innovatsiooni levikut ja vastu võtta häid tavasid.
  • Talupidajad peavad olema teadlikud globaalsetest kaubandustrendidest ja kohanema nende muutustega, et säilitada konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.

Lugemissoovitus:

Artikkel valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames ning seda toetas Euroopa Liit.

Toimetas Hanna Tamsalu, METK