Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus kirjutab, et kuigi toidutootmine on iga riigi jaoks strateegiline valdkond, kohtab Eestis liiga tihti retoorikat, et tegemist on justkui mingi kümnenda järgu teemaga.
Sel nädalal lõpeb allkirjade kogumine avaldusele, milles Eesti, Läti ja Leedu valitsusvälised põllumajandusorganisatsioonid nõuavad meie põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu ühisturul. Professor Urmas Sutrop avaldas 18. juuni Postimehes arvamust, et sellise avalduse kirjutamine on demagoogia ja populismi musternäidis.
Kuna professor Sutrop keskendub arvamusartiklis vaid paarile kitsale põllumajanduspoliitilisele probleemile ja kasutab seisukohtade põhjendamisel üsna laialt levinud eluvaldkondade omavahelist vastandamist, siis leian, et põllumajandustoetuste teema vajab natuke põhjalikumat lahtiseletamist.
Kõigepealt tahan rõhutada, et ühispetitsiooni algatajate ja maaomanike vahele võrdusmärgi tõmbamine on põhimõtteline viga. Petitsiooni algatanud põllumajandusorganisatsioonid tunnetavad väga selgelt, et keerulised omandisuhted seoses kasutatava põllumaaga on üks tõsisemaid ohtusid meie toidutootmise tulevikule. Pea kaks kolmandikku põllumeeste kasutatavast maast on rendimaa, mistõttu maa- ja rendihinna tõus ei saa kuidagi olla Eesti põllumeeste huvides.
Loe artiklit edasi Postimehest
