Päästeaktsioon: Esimese Eesti toiduainena võib just Peipsi sibul jõuda erilise Eesti toidu kvaliteedikavani.
Kas õige Peipsi sibul on vaid kuldne? Või tohib hulka eksida ka punakaid? Kas see, kes julgeb sibulale väetist panna, on traditsioonide rikkuja ja sibula solkija? Kas vagusid tohib harida vaid käsitsi või on lubatud ka masinate abi? Kas Peipsi sibul kasvab vaid Kallastest Lüübnitsani? Või võib Peipsi sibulaks nimetada ka Vasknarva vagude omasid?
Kõik need teemad tuleb Peipsi-äärseil sibulakasvatajail veel sel talvel selgeks vaielda, siis on lootust saada sibula kasvatamiseks ja tutvustamiseks toetusraha. Täna arutab Peipsi sibula päästmist riigikogu Peipsiveere toetusgrupp. Eelmisel nädalal oli arutelu põllumajandusministeeriumis. Aruteludesse on kaasatud nii vallaametnikud kui ka sibulakasvatajate esindajad.
Põllumajandusministeeriumis arutati võimalust koostada just Peipsi sibula tarvis esimene Eesti toidu kvaliteedi kava. Pärast selle tunnustamist on sibulakasvatajal võimalik saada kuni 3000 euro suurust abiraha. Kuigi kvaliteedikava tegemiseks ja toetuste saamiseks on võimalusi olnud ka varem, pole keegi seda seni kasutanud. Võimendunud mure Peipsi sibula pärast on nüüd viinud ühistööni nii sibulakasvatajad, ametnikud kui ka poliitikud.
Vaja on kirjeldust
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti rõhutas, et toetusteni on võimalik jõuda alles seejärel, kui Peipsi-äärsed sibulakasvatajad on suutnud täpselt kokku leppida ja ära kirjeldada, mis asi see Peipsi sibul täpselt on. Millistes piirkondades ja kuidas seda kasvatatakse, kas väetamine on lubatud või aktsepteeritakse üksnes mahedat? Võibolla tuleb kirja panna ka nõuded mullale, kasvatamispaiga kaugusele järvest jne. Kõige tähtsam on aga tootjate koondumine ühe juriidilise mütsi alla, sest toetust võivad saada üksnes registreeritud tootjad.
Ees ootavatest rasketest ja kirglikest aruteludest andis märku juba ministeeriumis puhkenud diskussioon Peipsiveere rahva esindajate, ministeeriumiametnike ja riigikogu Peipsiveere toetusgruppi esindava endise Jõgeva maavanema Aivar Koka vahel.
Näiteks rääkis Peipsiääre vallavalitsuse liige, pearaamatupidaja Svetlana Krupko, et vanemaealistel sibulakasvatajatel on pärast kolhooside hävingut ja sellele järgnenud kaost allergia igasuguste ühenduste vastu.
Sibulakasvataja Konstantin Avvo nii pessimistlik ei olnud. Pealegi rahustas Peipsiääre rahvast teave, et võimaliku MTÜ-ga saab liituda ka pärast esmast koondumist, kui ühistöö on juba vilja kandnud. Aivar Kokk lubas bürokraatianõuetest ehmunud peipsiäärelastele igakülgset abi dokumentide koostamisel.
Müüdud on 15 tonni
Pärast seda, kui Eesti Päevalehes oli ilmunud sibulate päästmise üleskutse, on Peipsiääre valla kasvatajad suutnud organiseerunud ostjaile maha müüa ligi 15 tonni sibulat.
Otsa tegi lahti Rae vald enam kui nelja tonniga, järgnes Viimsi, mis viis Tallinna ümbrusse enam kui seitse tonni sibulaid.
Riigikogu Peipsiveere toetusrühma eestvõttel on Toompeale jõudnud umbes kaks tonni, üle tonni suurune oli ka põllumajandusministeeriumi tellimus. Väiksemates kogustes üksikostjaid pole võimalik kokku lugeda. Küll aga on varude lõpukorrale jõudmise tõttu sibula hind tõusma hakanud.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht (20.11.2012)
