Avaldatud: 20. november 2012Kategooriad: Uudised

Päästeaktsioon: Esimese Eesti toiduaine­na võib just Peipsi sibul jõuda erilise Eesti toidu kvaliteedikavani.

Kas õige Peipsi sibul on vaid kuldne? Või tohib hulka eksida ka punakaid? Kas see, kes jul­geb sibulale väetist panna, on traditsioonide rikkuja ja sibu­la solkija? Kas vagusid tohib harida vaid käsitsi või on luba­tud ka masinate abi? Kas Peip­si sibul kasvab vaid Kallastest Lüübnitsani? Või võib Peipsi sibulaks nimetada ka Vasknarva vagude omasid?

Kõik need tee­mad tuleb Peipsi-äärseil sibulakasvatajail veel sel talvel selgeks vaielda, siis on lootust saada sibula kasvatamiseks ja tutvus­tamiseks toetusraha. Täna arutab Peipsi sibula päästmist riigikogu Peipsiveere toetusgrupp. Eelmisel nädalal oli arutelu põllumajandusminis­teeriumis. Aruteludesse on kaa­satud nii vallaametnikud kui ka sibulakasvatajate esindajad.

Põllumajandusministeeriu­mis arutati võimalust koosta­da just Peipsi sibula tarvis esi­mene Eesti toidu kvaliteedi kava. Pärast selle tunnusta­mist on sibulakasvatajal või­malik saada kuni 3000 euro suurust abiraha. Kuigi kvali­teedikava tegemiseks ja toe­tuste saamiseks on võimalu­si olnud ka varem, pole keegi seda seni kasutanud. Võimen­dunud mure Peipsi sibula pärast on nüüd viinud ühistöö­ni nii sibulakasvatajad, ametni­kud kui ka poliitikud.

Vaja on kirjeldust

Põllumajandusministeeriu­mi asekantsler Illar Lemetti rõhutas, et toetusteni on või­malik jõuda alles seejärel, kui Peipsi-äärsed sibulakasvatajad on suutnud täpselt kokku lep­pida ja ära kirjeldada, mis asi see Peipsi sibul täpselt on. Mil­listes piirkondades ja kuidas seda kasvatatakse, kas väeta­mine on lubatud või aktseptee­ritakse üksnes mahedat? Võib­olla tuleb kirja panna ka nõu­ded mullale, kasvatamispaiga kaugusele järvest jne. Kõige tähtsam on aga tootjate koon­dumine ühe juriidilise mütsi alla, sest toetust võivad saada üksnes registreeritud tootjad.

Ees ootavatest rasketest ja kirglikest aruteludest andis märku juba ministeeriumis puhkenud diskussioon Peipsiveere rahva esindajate, minis­teeriumiametnike ja riigikogu Peipsiveere toetusgruppi esin­dava endise Jõgeva maavane­ma Aivar Koka vahel.

Näiteks rääkis Peipsiääre val­lavalitsuse liige, pearaamatu­pidaja Svetlana Krupko, et vanemaealistel sibulakasvatajatel on pärast kolhooside hävingut ja sellele järgnenud kaost allergia igasuguste ühen­duste vastu.

Sibulakasvataja Konstantin Avvo nii pessimistlik ei olnud. Pealegi rahustas Peipsiääre rah­vast teave, et võimaliku MTÜ-ga saab liituda ka pärast esmast koondumist, kui ühistöö on juba vilja kandnud. Aivar Kokk lubas bürokraatianõuetest ehmunud peipsiäärelastele igakülgset abi dokumentide koostamisel.

Müüdud on 15 tonni

Pärast seda, kui Eesti Päevale­hes oli ilmunud sibulate pääst­mise üleskutse, on Peipsiää­re valla kasvatajad suutnud organiseerunud ostjaile maha müüa ligi 15 tonni sibulat.

Otsa tegi lahti Rae vald enam kui nelja tonniga, järg­nes Viimsi, mis viis Tallinna ümbrusse enam kui seitse tonni sibulaid.

Riigikogu Peipsiveere toetusrühma eestvõttel on Toom­peale jõudnud umbes kaks tonni, üle tonni suurune oli ka põllumajandusministeeriumi tellimus. Väiksemates kogus­tes üksikostjaid pole võimalik kokku lugeda. Küll aga on varu­de lõpukorrale jõudmise tõttu sibula hind tõusma hakanud.

 
Rein Sikk, Eesti Päevaleht (20.11.2012)

 

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/