Värske uurimus, mille viis läbi veterinaar Monika Varter, keskendus spetsiaalselt eesti tõugu hobustele ning tulemused on murettekitavad: koguni 88,4% uuringus osalenud hobustest osutusid ülekaaluliseks või rasvunuks. See ei ole pelgalt iluviga, vaid tõsine heaoluprobleem.
Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni.
Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
Agrometsandus on maakorraldussüsteem, mis integreerib metsa ja puud kariloomade või põllukultuuridega, luues mitmekesise korralduse. Üks selle praktikatest on kariloomade pidamine metsas või puudega karjamaadel, mis jäljendab ajaloolisi looduslikke metsaheinamaid (ingl keeles silvopature).
Lüpsilehmade lonkamine on üks piimaveiste levinum terviseprobleem. Sõrahaigused mõjutavad suurel määral looma heaolu, põhjustades valu ja ebamugavustunnet. Valu tõttu muutub looma käitumine, ta liigub ja sööb vähem, mille tulemusel väheneb piimatoodang ja produktiivsus.
Taskuhäälingu "Maaelu jutud" külaliseks oli Hardi Tamm Piimaklaster MTÜ eestvedaja. Innovatsiooniklastri tegevused otsivad reaalset kasu farmidele - näiteks karjatervise auditiprogramm loomade tervise, piima kvaliteedi ja kulude vähendamise võtmes.
Suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile.
Suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile.
Loomade heaolu on lihatööstuse ESG raamistiku oluline osa, kuna see on otseselt seotud nii keskkonnamõjude, sotsiaalse vastutuse kui ka ettevõtte juhtimispraktikatega. Eesti suurima toidutootjana peab Rakvere oluliseks, et loomade kasvatamine ja transportimine toimuks maksimaalselt stressivabalt ning vastaks kõrgeimatele heaolu standarditele.
Maaelu juttude saate külaliseks on Vasula Farmid ja Lihatööstuse omanik Made-Britta Eensalu. Loomaarsti haridusega Made-Britta võttis seakasvatuse ja lihatööstusega tegeleva ettevõtte juhtimise üle oma isalt. Ta usub, et ettevõtte edu taga on tugev ja professionaalne meeskond ja hea koostöö.
