Teraviljadele oli niiske jahedus meeltmööda

Teraviljadele oli niiske jahedus meeltmööda

Kui aiapidajad kurdavad, et jaheduse tõttu mis­ki ei kasva ega edene, siis põllumeestel po­le ilmale midagi ette heita – teraviljadele sel­line niiske jahedus suve hakul just sobibki.

"Ilmal pole häda midagi, normaalne Eesti suvi," ütles OÜ Lüganuse Agro juht ja Vendi aiandustalu peremees Aare Vent. "Ei ole see vihm veel midagi hullu teinud, sa­demete hulk pole ju väga suur olnud. Pigem on viljad tänu niiskusele tugevaks kasvanud."

"Täna on olukord veel kontrolli all, aga kui vihma nii edasi lahmab, siis teeb põllu pehmeks ja vili hak­kab lamanduma," muretseb Patmari talu peremees Ain Rego juba läheneva koristusaja pärast. "Seni on täna­vune aasta teraviljakasvatajale hea olnud; pigem on võrsumine liigagi tugev ol­nud, just viimastel odrakül­videl, mis sooja aega jäid -taimed ei mahu enam põllu peale ära, hakkavad üksteist lämmatama."

Aare Vent vilja lamandumist eriti ei pelga: "Olen ala­ti öelnud, et kui on lamandunud vilja – see tähendab, et pead on rasked -, on mi­dagi ikka koristada ka. Tu­leb jälgida, mida loodus teeb, ja vaadata oma väetisekogused üle. Taliviljadega on lihtsam – oli näha, et vili on hästi tihe, andsime kahel korral kasvuregulaatorit, muidu poleks ta püs­ti jäänud. Suviviljadele kasvuregulaatorit anda ei tohi, see jätaks keskkonnasõb­raliku majandamise toetu­sest ilma. Aga ega see oleks esimene aasta lamandunud vilja koristada – kombainile kõrretõstjad külge ja… "

Vendi sõnul ongi teravil­jale niisket ja jahedat ilma vaja: "Kui on paar nädalat ilma vihmata ja 30 kraadi, le­vivad igasugused haigused ja kahjurid ning taimed ise on stressis ja neile vastuvõtliku­mad. Praegu on taimed tuge­vad ja saavad paljude asjade­ga ise hakkama."

Kahjuritele jahedus ei meeldi

"Põllumehed on õppinud igasuguseid vahendeid kasu­tama, teavad, mida taim ta­hab," tunnistas ka põllumajandusameti Ida-Viru keskuse ju­hataja Rein Järveots viljapõl­lud üldiselt ilusaks. "Haigusi niiskus muidugi soodustab, aga kahjurputukaid on täna­vu üsna vähe. Põldusid tuleb pidevalt jälgida, et õigel ajal jaole saada ja tõrje ära teha."

Ain Rego ütles, et putu­kaid on ta tänavu ikka omaja­gu tõrjunud, ka haiguste vas­tu on tulnud põlde pritsida.

"Ei ole mõtet ootama jääda, kuni haigus välja lööb – siis kulub kaks nädalat ravile ja kahju on juba tekitatud -, tõr­jed tuleb ette ära teha."

Aare Vent ütles, et putuka­tega asi väga hull ei olnudki -kuna talve õieti polnud, kartis ta hullemat.

"Mai oli hästi soe, hiilamardikas ja maakirp olid rapsil kallal, kirp kahjustas isegi teravilja. Aga ma olin hästi usin ja käisin kogu aeg vaa­tamas, sain nad kontrolli al­la. Siis läks ilm jahedamaks ja see satikatele ei meeldi. Viljahaigused tegid küll oma tööd päris jõudsalt, eriti su­vinisus, aga ka need on nüüd kontrolli alla saadud. Käisime igasuguseid preparaate vajaduse järgi juurde toomas, lat­tu ei hakanud endale midagi soetama," rääkis ta, et sel aas­tal on vilja hinnad väga mada­lad ning põllumehel tuleb oma toimetamistega eriti ettevaat­lik ja -nägelik olla.

Köögiviljad ootavad sooja

Köögiviljale ilm Vendi sõ­nul nii soodne pole olnud. "Kuival ja kuumal kevadel tu­lid porgand, peet ja kaalikas väga ebaühtlaselt üles; kapsaistutus oli raske, sest tai­med hakkasid juba üle kasva­ma ja polnud muud võimalust kui nad 30 kraadiga maha istutada. Panime siis kohe eelmisel aastal ostetud vihmutuse peale ja päästsime nad nii­moodi ära. Ilma selleta oleks kindlasti väga palju taimi väl­ja läinud."

Praegu kasvab kapsas vä­ga jõudsalt, ka peedi-porgandi-kaalika üle pole põhjust nu­riseda. Varajast kartulit loo­deti juba juuli alguses noppi­ma hakata, aga jahedad ilmad tõmbasid pidurit ja nii jõutak­segi selleni ikka tavapärasel ajal, 10. juuli paiku.

Katteloori all pole Vent va­rajast kartulit juba hulk aas­taid kasvatanud, sest "selle­ga on paras peavalu, loori all kasvab ka umbrohi väga in­tensiivselt. Varajane kapsas on küll loori all, selle peab nii vara maha saama, et öökülmaoht on siis veel väga suur".

Varajase kartuli kohta üt­leb ta, et see tundub ilus ole­vat. Hilise kohta on veel vara midagi arvata.

Midagi head pole paraku öelda soojalembesemate tai­mede kohta: kõrvits, suvikõrvits ja avamaakurk on "seis­vas olekus".

"Avamaakurk on sel aastal paras peavalu," tõdes Vent, et ka katteloorist pole oluliselt abi. "Kui juuli keskpaigani õi­get ilma ei anna, siis võib saa­gi selleks aastaks maha kan­da." 

Külli Kriis, 03.07.2014, Põhjarannik, lk. 5. 

2014-07-03T10:00:00+00:00 Neljapäev, 3. juuli, 2014|Uudised|