Uus põllumajanduspoliitika paneb talumehed pingutama

Uus põllumajanduspoliitika paneb talumehed pingutama

Ühel pool lauda põllumajandusminister Ivari Padar, vastas hulk põllumehi ja teisi põllumajandusega seotud inimesi, kes kuumast ilmast hoolimata olid saabunud Jänedale talupäevadele, et vestlusringis arutleda, kuidas Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika mõjutab talude arengut Eestis.

Peamiseks teemaks kerkis kohtumisel toetuste jagamine. Kohtumist juhtinud Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on uus põllumajanduspoliitika jõus küll juba möödunud aasta detsembrist saadik, aga käesolev aasta möödub uue poliitika rakendamise valguses ja kindel on see, et otsetoetuste saamiseks tuleb talupidajatel edaspidi rohkem pingutada.

“See on ju tegelikult ka eluterve mõtteviis – selleks, et midagi saada, tuleb midagi teha. Iseenesestmõistetavuse eest toetusi määrata ei saa,” kõneles Nurm.

Minister Ivari Padari sõnul antakse lähiaastail põllumajandustoetuste kaudu taludele hoogu väga paljude väljakutsetega tegelemiseks. “Toetused peavad andma kindluse maale jääda ja oma asja ajada,” lausus põllumajandusminister.

Põllumajandusministri sõnul elab Eestis maal palju inimesi, kes soovivad oma talusid hoida ja põllumajandusega tegeleda.

“Uue maaelu arengukava ja otsetoetustega aitame taludel hakkama saada väga erinevate väljakutsetega alates kapitali kättesaadavusest ja lõpetades positsiooni parandamisega turuahelas,” ütles Padar.

Minister rõhutas, et taludest rääkides ei peaks omavahel vastandama suurusgruppe ega valdkondi.

“Talu võib tänapäeval olla nii suur kui väike, tootmise kõrval tegeleda ka töötlemise, metsa majandamise või muu maaettevõtlusega,” rääkis Ivari Padar. “Oleme võtnud eesmärgiks võimaldada võimalikult paljudele taludele vähemalt ühe töökoha.”

1. augustiks tuleb Eestil esitada ­Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud. Esimest korda on Eestil plaanis rakendada väiketootjate toetusskeemi, mille järgi on pindalatoetuste taotlemisel kuni 1250 euroni lihtsamad nõuded ja vähem bürokraatiat.

Lisaks plaanitakse rakendada eritoetusi piima- ja ammlehmade kasvatajatele, lamba- ja kitsekasvatajatele ning puu- ja köögivilja kasvatajatele. 

Maaelu arengukava 2014–2020 raames on loodud eraldi investeeringutoetuse võimalused põllumajandustootjatele, kelle aastane väljamüügi maht jääb vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

Kohalviibinuil oli aga küsimus, millal jõuavad uued määrused ja käskkirjad põllumeesteni, sest sügisene külviaeg on peagi ukse ees.

Ministri sõnul nõuavad kõik uued, ilusad ja poliitiliselt kõlavad asjad enne palju tööd. "Maaeluarengukava on saadetud Euroopa Komisjonile, kellel on aega selle kinnitamiseks kuus kuud. Enne seda ei saa aga ministeerium kinnitada ühtegi meetme määrust,” ütles Padar. Ta lisas, et kindlasti tehakse põllumeestele kehtivate või kehtima hakkavate lisakriteeriumide kohta ka teavitustööd.

Lisaks päevapoliitilistele kerkisid muudki küsimused, näiteks tunti huvi, kas põllumajandusministri ametikohale naasnud Ivari Padar jätkab kunagi pooleli jäänud puskaripoliitika ajamist.

Kunagi puskari osalise legaliseerimise tulihingelise pooldajana tuntud Padar vastas, et kange alkoholi väiketootlus on juba praegu kõigile lubatud.

ÜRO on kuulutanud 2014. aasta peretalude aastaks.

Selle raames juhitakse tähelepanu pere- ja väiketalude olulisele rollile toidu tootmisel, looduslike ressursside kasutamisel, keskkonna kaitsmisel, jätkusuutlikul arengul, vaesuse ja näljahäda leevendamisel. 

Eva Samolberg-Palmi, 30.07.2014, Virumaa Teataja, lk. 4.

 

 

2014-07-30T10:00:00+00:00Kolmapäev, 30. juuli, 2014|Uudised|