Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Professor Luik selgitab, et elurikkus hõlmab liikide, sortide ja koosluste mitmekesisust ning rõhutab, et nii planeeritud kui ka ümbritsevast keskkonnast tulenev elurikkus on oluline taimetervise ja kahjuritõrje tagamisel. Ettekandes tuuakse esile äärealade, mitmekesise külvikorra (sealhulgas liblikõieliste heintaimedega) ja loomakasvatuse integreerimise tähtsust mulla elustiku ja orgaanilise aine sisalduse parandamisel, mis omakorda suurendab saagikust ja süsteemi vastupidavust ebasoodsatele tingimustele. Lisaks käsitletakse umbrohtude kasulikku rolli toiduahela lülina ning minimaalse mullahäiringu ja multšimise eeliseid elurikkuse säilitamisel.
Kuidas elurikkust põllumajanduses soodustada?
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab nii liikide mitmekesisust, liigisisest varieeruvust (sh sordid ja tõud) kui ka koosluste mitmekesisust (looduslikud ja kultuurkooslused). Selleks, et sobituda tasakaalustatud ja kohalikku aineringesse ning luua isereguleeriv tootmissüsteem, peame toetama nii planeeritud elurikkust (kultuurid, sordid, loomad) kui ka ümbritsevast keskkonnast tulevat elurikkust (mullaelustik, umbrohud, loomastik).
Maastikuline elurikkus tootmisala ümber on elurikkuse soodustamisel väga tähtis.
- Raja hekke ja põõsastikke: Suurte, masinatele optimeeritud põldude ümber, kus äärealad on viidud miinimumini, on loomastiku osa väike. Hekid, puud ja laiad äärealad põldude ümber suurendavad oluliselt putukate, roomajate ja imetajate hulka, pakkudes neile elupaiku ja pesitsuskohti.
- Soodusta kasurite talvitumist: Mitmekesiste taimikuga äärealade mõju on kriitiline, sest sealt saavad põllule liikuda röövtoidulised putukad, ämblikud, roomajad ja kahepaiksed, kes mõjutavad taimekahjureid. Äärealasid ei tohiks sügisel niita, kuna need on kasurite jaoks vajalikud talvitumiskohad.
- Mõju ulatus: Kui mitmekesised äärealad ulatuvad 70% tootmisala ümber, tagatakse nii kahjuritõrje kui ka tolmeldamine.
Mulla elurikkuse parandamine ja mullahäiringute minimeerimine
Mullaelustik on tootmises võtmeküsimus. Mulla viljakus ja tervis sõltub bioloogilisest aktiivsusest, mis omakorda on seotud orgaanilise aine sisaldusega.
- Minimeeri mullahäiringud: Igasugune mulla töötlemine lagundab orgaanikat ja vähendab huumusesisaldust, mõjutades negatiivselt mulla elustikku. Näiteks künd ja äestamine hävitavad maapinnal liikuvaid kasureid nagu ämblikke, lühitiiblasi ja jooksiklasi. Tuleks järgida põhimõtet: vähem häiringuid, aga nii palju kui vaja.
- Hoia muld taimkatte all: Looduses on muld pidevalt kaetud taimikuga. See hoiab ja soodustab mullatekke protsessi. Maa ei tohiks olla “must” vahepeal, eriti talvel.
- Kasuta komposte ja multse: Kompostide kasutamine (nt kompostitud sõnnik) rikastab mulla mikroobide koostist ja aktiveerib nende elu, suurendades mullaviljakust ja taimekahjustajate hukamist. Orgaanilised multsid tuleks jätta maapinnale lagunema, suurendades nii pinnal elavate organismide arenguvõimalusi. Mults hoiab mullaniiskust, pärsib umbrohtu ja isoleerib mullapinna, mis aitab vältida näiteks kahjurvastsete juurtesse tungimist (nt kaalikakärbes).
Külvikorra mitmekesistamine
Külvikorra mitmekesisus ja mitme sordi või kultuuri korraga kasvatamine on elurikkuse soodustamise oluline võti.
- Mitmekesine liblikõielisi ja heintaimi sisaldav külvikord: See on hädavajalik mulla tervise ja viljakuse tagamiseks. Liblikõielised (nt ristik) toovad sügava juurestiku kaudu toitaineid sügavamalt kihtidest, annavad orgaanilist ainet ja seovad õhulämmastikku.
- Kasuta vahekultuure (suvel ja talvel): Vahekultuurid (mis on mõeldud orgaanilise aine sisalduse tõstmiseks) hoiavad mulda mustana olemast. Talvine vahekultuur hoiab taimetoitaineid paigas ja annab talvitumiskohti (nt röövtoidulistele ämblikele).
- Külvikorrapõhised uuringud: Uuringud on näidanud, et mahesüsteemides, kus kasutati nii talvist vahekultuuri kui ka komposti, oli mullamikroobide elustik kõige aktiivsem. Need süsteemid andsid parema saagikuse ja olid vastupidavamad rasketele (kuivadele) kasvutingimustele, kuna mullastruktuur oli niiskuskindlam ja niiskussiduvam.
- Segakultuurid ja allakülvid: Segakultuuride kasvatamine (näiteks ribadena) vähendab kahjustuste riske, kuna see hajutab kahjureid (lõhnapahmakute tõttu) ja pakub elupaika nende reguleerijatele. Näiteks porgandi ja aedoa vahelduv kasvatamine pärsib porgandikärbeste kogunemist ja soodustab jooksiklaste (röövtoiduliste) pesitsemist. Ristikule allakülvi tegemine kaera all suurendas jooksiklaste arvukust ja vähendas lehetäide esinemist.
- Sortide mitmekesisus: Kasvata erinevaid sorte (puuviljanduses, marjakasvatuses, köögiviljanduses), et hajutada riske. Erinevad sordid on erineva kahjuri- ja haiguskindlusega.
Loomakasvatuse ja komposteerimise integreerimine
Loomakasvatuse integreerimine toetab elurikkust mitmel viisil.
- Sõnnikukompost: See on väga oluline mulla elustiku, tervise ja viljakuse toetaja. Sõnnik ei tohiks kunagi tulla põllule värskena, vaid peab olema kompostitud, et soodustada mulla elustikku ja aidata alla suruda haigustekitajaid.
- Kääritised ja leotised: Kompostist valmistatud kääritis võib toimida mikroväetisena ning reguleerida taimehaigusi. See sisaldab mikroorganisme, mis taimedele viiduna suruvad alla haigustekitajaid (nt kartuli-lehemädaniku või maasika hallituse puhul).
- Karjatamine: Loomade karjatamine (nt pärast köögivilja koristamist) ala väetab mulda ja rikastab selle mikromaailma uute organismidega. Mitmekesised karjamaad soodustavad putukate, linnustiku ja teiste organismide elurikkust.
Umbrohtude oluline roll
Tavaliselt püütakse umbrohtusid välistada, kuid kultuurkooslustes on neil väga oluline roll.
- Elu- ja toitumispaik: Umbrohud pakuvad elu- ja toitumispaiku aineringes osalevatele liikidele (röövtoidulised, parasitoidid, linnud, ämblikud). Näiteks vesiheinaga on seotud 71 putukaliiki ja põld-sinepiga 37 putukaliiki. Putukate arvukus Euroopas on oluliselt langenud ja umbrohud aitavad toidupuudust leevendada.
- Püüniskultuurid: Mõned umbrohud võivad toimida püüniskultuurina, tõmmates taimtoiduliste putukate (nt maakirpude) tähelepanu kultuurtaimedelt eemale.
- Mulla kaitse: Umbrohi katab mullapinda, hoiab mullaniiskust (mis on oluline kuivadel aastatel) ja mulda viiduna tõstab süsinikusisaldust ning parandab struktuuri ja viljakust.
- Mükoriisa võrgustik: Umbrohud toetavad taimede maa-alust mükoriisa võrgustikku.
Põllumajandustootja vastutab elurikkuse olemasolu eest. Eesmärk on suurendada tootmises nii planeeritud elurikkust (saagi ja tulu saamiseks) kui ka säilitada ja soodustada loodusest tulevat mitmekesisust, mis on olemas ümbritsevatel aladel ja mullastikus. Elurikkuse toetamine võimaldab luua isereguleeriva süsteemi, vähendada väliseid sisendeid ning saada paremaks osaks kohalikust aineringest ja loodusest.
