Ka lambakasvatuse tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis kiirendavad töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks. Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe.
25. juulil 2024, kell 11.00-14.00, toimub Saaremaal Lammaste söötmine: silo valmistamise praktiline infopäev.
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit ja Maaelu Teadmuskeskus korraldab 25. augustil 2024 kell 11.00-14.00 Lambakasvatajate infopäeva "Lammaste esmaabi".
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Tallede adopteerimist on pea iga lambakasvataja omal käel proovinud. Vahel õnnestub, vahel mitte. Adopteerimise juures on väga oluline tegutseda oskuslikult, kiiresti ja õigeaegselt.
Lambakasvatajatel on palju ühist sõltumata sellest, kas su karjamaad asuvad Rootsis, Soomes või Eestis. On palju, mida meil kodus on keerulisem teha, sest Eesti on väike.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 21. novembril k 11:00-16:00 Pärnumaal mahelambakasvatuse infopäeva ettevõtte külastusega. [...]
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 1.-2. novembril 2023 kahepäevase mahelambakasvatuse õppereisi. Õppereisi käigus külastatakse mahelambakasvatusega [...]
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
