Agrometsandus on maakorraldussüsteem, mis integreerib metsa ja puud kariloomade või põllukultuuridega, luues mitmekesise korralduse. Üks selle praktikatest on kariloomade pidamine metsas või puudega karjamaadel, mis jäljendab ajaloolisi looduslikke metsaheinamaid (ingl keeles silvopature).
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
EPKK konverentsil Toiduohutus 2025 ettekande teinud Piimaklastri juhataja Hardi Tamm kinnitas oma ettekandes, et digitaliseerimine annab meile rea vahendeid mõistliku andmepõhise järelevalve korraldamiseks. Selge tee toiduainetööstuse ja riigipoolse koostöö arendamisel seisneb ühiste töövoogude loomises hästi reglementeeritud valdkondades.
Taimekasvataja suurim vara on tema põllumuld. Kui seni on rõhk olnud mullaharimise vähendamisel ja vahekultuuride kasvatamisel, siis järjest enam on tõusnud fookusesse loomade roll mullaseisundi parendamisel. Nii tekkis taimekasvatusettevõtte Mäemõisa OÜ juhil Sander Hiirel idee tuua loomad tagasi oma põldudele.
Katti Muru 2024. aastal avaldatud magistritöö esitab ülevaate lambavillast, selle liigitamisest, kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja varasematest villastandarditest Eestis ning võrdleb neid tänapäevaste Põhjamaade ja Suurbritannia standarditega. Kogu materjal rõhutab vajadust parendada lambavilla väärtusahelat ja kvaliteedi hindamise ühtlustamist turuosaliste vahel.
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC) avaldas põhjaliku aruande liha alternatiivide kohta, analüüsides nende tehnoloogilisi, keskkonna- ja tervisemõjusid. Üldiselt näitavad praegused teadmised ja hinnangud, et mõnel liha alternatiivil on tavapärase lihaga võrreldes madalam keskkonnajalajälg. Kuid nende alternatiivide keskkonnamõju varieerub oluliselt sõltuvalt toote tüübist ja töötlemise intensiivsusest.
