Harilik kanep on laialt levinud kõrge saagikusega põllumajandustaim, mida kasvatatakse peamiselt seemnete või kanepikiu saamise eesmärgil. Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde on sõnanud, et kanep pn tõenäoliselt kõige keskkonnasõbralikum taim külvikorras. Vaata videost.
Kanepitaime on ajalooliselt kasutatud kanga, paberi ja köite valmistamiseks ja ehitusmaterjalina. Kanepit kasutatakse veel toidu ja sööda tootmises, allapanuna, soojustusmaterjalina, ehitusmaterjalina, mööbli ja tekstiili tootmisel ja kosmeetikatööstuses. Uuemad suunad kanepi kasutamiseks on energia tootmine, fütoremedatsioon, reovee puhastamine, taime kasutamine biokütusena, bioplastikute valmistamiseks ja isegi biokomposiidi tootmiseks autotööstusele. Kanepiõli kasutatakse kosmeetikas, värvides, tintides ja lahustites.
Nordic Hemp kutsus kaamera ette ühe kõige pikaajalisema kogemusega kanepikasvataja Sadala Agro esindajad.
Kanepil on oma koht nii külvikorras kui loomasöötades
Kanepi kasvatamisel vahelduvatel külvikordadel on põllupidaja jaoks mitmeid eeliseid. Kanepi juurestik on laiaulatuslik, juured võivad ulatuda kuni 200 cm sügavusele. Nende suur biomass ja võime kasvada sügavamatesse mullakihtidesse mõjuvad mulla viljakusele ja struktuurile positiivselt. Kanepi kasvatamisel on umbrohtu tõrjuv mõju taimede kiire kasvu, ulatusliku juurestiku ja suure biomassi tõttu. See aitab parandada mulla struktuuri ning tõsta järgmise põllukultuuri saagikust. Kanep ei ole mulla suhtes nõudlik ja talub hästi erinevaid tingimusi, mistõttu on see suurepärane vahekultuur toitainete ringluse taastamiseks ning mullaviljakuse parandamiseks.
Kanep on nii toiteväärtuslikust kui ka majanduslikust seisukohast potentsiaalselt atraktiivne söödamaterjal, hinnati LABRISE kanepitoodete riskihindamise raportis 2023
Kõige suurem osa kanepiseemneid kasutatakse koorimata kujul loomasöödaks, sellele järgnevad õli pressimiseks kasutatavad seemned ja seejärel kooritud seemned inimtoiduks. Söödana kasutatakse kanepitaime peamiselt neljas vormis: kanepiseemned, kanepiseemnekook, kanepiseemneõli ja kogu taim. Kanepiseemned ja kanepiseemnekoogid on kasutusel mitmete liikide, näiteks lindude, mäletsejate, sigade, hobuste, kanade, tuvide ja kalade söödas. Tervet kanepitaime kasutatakse mäletsejate ja hobuste söödas. Kanepiseemnekooki, mis on kanepiõli pressimise kõrvalsaadus, võib kasutada veiste, sigade ja hobuste söödas koos teiste õliseemnekookidega (näiteks rapsikook) või nende asenduseks. Põllumajandusloomadest kasutatakse kanepit sisaldavat sööta peamiselt mäletsejate ja sigade puhul (EFSA, 2015). EFSA (2011) arvamuse järgi võib piimalehmade päevasest söödakogusest kanepiseemnekook moodustada kuni 14%, lihaveistele võib sööta 1 kuni 1,4 kg kanepiseemnekooki
Nordic Hemp veebilehel leiad mitmeid videoid, milles on vastatud põhjalikult kõikidele kanepi kasvatamisega seotud küsimustele, et pakkuda selgust ja kindlust väärtuslikke praktiliste nõuannetena, et kanepikasvatajatel oleks lihtsam oma tööd planeerida ja läbi viia.
Miks kanepit kasvatada?
Kanep on kiire kasvuga taim, mis salvestab endasse C02-te ja annab selle omakorda mullale süsinikuna tagasi. Ei vaja kasvamiseks fungitsiide, herbitsiide ega insektsiide. Põuastel aastatel on väga hea kultuur, mida külvikorras hoida, sest on väga vastupidav – sõltumata ilmastiku oludest. Seeläbi aitab säilitada tulubaasi, juhul kui teised kultuurid saavad ilmastikuga nö pihta. Tõenäoliselt kõige keskkonnasõbralikum taim külvikorras.
Videos räägib antud teemal pikemalt Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde.
Kanep sobib suurepäraselt külvikorda tänu oma mitmekülgsetele agronoomilistele eelistele. Selle sügavale ulatuv juurestik parandab mulla struktuuri ja suurendab vee läbilaskvust, samal ajal vähendades erosiooni riski. Lisaks aitab kanep pärssida umbrohtude levikut tänu tihedale lehestikule ja kiirele kasvule, muutes põllu järgmiseks kultuuriks puhtamaks. Kanep ei ole mulla suhtes nõudlik ja talub hästi erinevaid tingimusi, mistõttu on see suurepärane vahekultuur toitainete ringluse taastamiseks ning mullaviljakuse parandamiseks. Selline mitmekülgsus teeb kanepist väärtusliku täienduse igasse külvikorda.
Milline sort? Estica või Finola?
Eestis kasvatatakse kanepit peamiselt Estica sordiga, mis on kohandatud kohalikele kliimatingimustele ja vastab Euroopa Liidu regulatsioonidele. Estica sort on usaldusväärne valik tänu oma stabiilselt madalale THC-sisaldusele, mistõttu on see täielikult seaduslik ja sobib nii seemnete kui ka kiudude tootmiseks.
Õlikanep Finola, kuigi populaarne mujal, on Eestis järjest keerulisem seemneks kasvatada, kuna selle THC-sisaldus kipub sageli ületama lubatud piirmäärasid, tekitades probleeme regulatsioonidele vastavusega.
Kanepi väetamine
Kanep on suure toiteainetenõudlusega kultuur, reageerib hästi orgaanilisele väetisele ning tänu oma tugevale juurestikule suudab toitaineid omastada väga sügavatest mulla kihtidest. Väetamisel tuleks lähtuda mullas olevatest toiteelementidest.
Kanepi väetamise puhul tuleb lähtuda mulla lõimisest, mullatüübist ja mulla toitainete varust. Lähtudes põhimõttest, et kõik elemendid mis on plaanis saagiga põllult ära viia tuleb kasvuajal mullale ka anda.
Kanepi koristus
Kui seeme on valmis, siis seda korjatakse tavalise viljakombainiga. Võtmesõna on aeglane koristamine, kuna kanep võib olla kombainile üsna kurnav, ummistades heedrit.
Kui keeruline on kanepit koristada? Millist tehnikat tuleks kasutada? Kas on vaja eritehnikat? Kuidas erineb nisu, odra ja rapsi koristusest? Mis perioodil kanepit koristatakse? Mida tuleks enne koristust jälgida kombaini puhul? Kui ruttu peaks kanep jõudma põllult kuivatisse? Estica vs teised kanepi sordid. Kuidas kontrollida kanepi küpsust enne koristamist?
Keskmine saagikus 1000-1200 kg/ha, ka 1,5 t/ha. Peale koristamist on väga oluline, et seemneid ei jäetaks seisma vaid koheselt õhutatakse. Kui osa seemneid on toored, siis valmivad nad järgi. Vältida tuleks kuivatamisel kõrgeid temperatuure. Kuivatamine peab toimuma koos tugeva õhuvooluga. Kui koristatud seemed on väga märjad võib kasutada ka kõrgemat temperatuuri, kuid üldiselt mitte kuivatada üle 45 kraadi säilitamaks kvaliteeti. Seemned tuleb kuivatada niiskusesisalduseni maksimaalselt kuni 9% ning säilitada kuni edasi tarnimiseni sobivates tingimustes. Kiire kuivatamine kõrgematel temperatuuridel võib seemned lõhki kuivatada või neid muul moel kahjustada.
Kanepikasvatus aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke
Kanep toob keskkonnale kasu mitmel viisil.
- Süsinikdioksiidi säilitamine. Üks hektar kanepit seob 9–15 tonni süsinikdioksiidi ehk enam-vähem sama palju kui noor mets, kuid kanepi kasvamine võtab aega vaid viis kuud.
- Taimehaiguste elutsükli katkestamine. Külvikorrasüsteemis kasvatamisel aitab kanep katkestada taimehaiguste elutsükleid. Lisaks ei saa kanepipõllul kasvada umbrohud, kuna kanep kasvab kiiresti ja varjutab teised taimed.
- Mullaerosiooni ärahoidmine. Tihedatest kanepilehtedest saab looduslik pinnakate, mis vähendab veekadu ja kaitseb mullaerosiooni eest. Kanep katab maa vaid kolme nädalaga pärast idanemist.
- Elurikkus. Kanep õitseb juulist septembrini, mis on ajavahemik, mil puudub õietolm muudelt kultuuridelt. Kanep toodab õietolmu suures koguses. Samuti pakub see varju lindudele ning selle seemned on toiduks loomadele.
- Vähene või olematu pestitsiide vajadus. Kanepil puuduvad looduslikud kahjurid ja seetõttu on ta vastuvõtlik vaid väheste kahjurite suhtes. See tähendab, et enamikul juhtudel ei ole vaja kasutada ei insektitsiide, herbitsiide ega fungitsiide.
Toimetanud: H.Tamsalu. METK
