Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
Akadeemiline Põllumajanduse Selts korraldab konverentsi „Mõtleme veel… mullale“ Toimumisaeg [...]
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi KSM) eesmärk on [...]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub osalema infopäeval koos ettevõtte külastusega „Taastav põllumajandus [...]
Traditisoonilise Agronoomia konverentsi puhul anti välja põllumajanduspraktikutele suunatud artiklite kogumik. Agronoomia 2023 konverentsi 15. märtsil 2023 korraldas Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga.
Maheklastri katsed näitavad, et vahekultuuride kasvatamine on mahetootmises võimalik, sh ka majanduslikust aspektist ning õnnestumise korral võimaldab see suurendada järgneva kultuuri saagikust.
Maheväetiste ja biostimulaatorite kasutamine võib anda majanduslikku tulu, aga võib tekitada ka ainult kulu. Maheklaster MTÜ põldkatsetes uuriti võimalusi, kuidas parandada mahetootmise saagikust.
Traeditsiooniline mullapäeva konverents toimus 5. detsembril 2022 Eesti Maaülikoolis
Projektis Best4Soil on valminud hulk praktilisi materjale, mis tutvustavad erinevaid mulla tervise ja selle hoidmisega seotud teemasid.
Õpilased hindasid muldade elurikkust ja loendasid vihmausse valitud põllulapil, et vihmausside arvukuse põhjal öelda, kas põldu haritakse keskkonnasõbralikult.
