Allikas: Kristi Männamets, Eesti Maaülikool, Tõuloomakasvatus 25 3/2022

Milliseid häid tavasid kasutavad Euroopa lihaveisekasvatajad, et tagada loomade parem tervis ning ettevõttele väiksemad kulud ja suurem tulu? Kuidas aitab läbimõeldud raviskeem hoida keskkonda? Loomaarst Kristi Männamets jagab BovINE aastakoosolekul kuuldut ja nähtut.

13.-15. juunini 2022 toimus lihaveisekasvatuse teadmussiirdeprojekti BovINE aastakoosolek Wachtbergi linnas Saksamaal. Kolmepäevase töökohtumise käigus jagasid Euroopa lihaveisekasvatuse asjatundjad ja praktikud oma teadmisi headest tavadest, innovatsioonist ja uuematest teadustulemustest.

Oma muljeid kohtumiselt jagab Kristi Männamets Eesti Maaülikooli suurloomakliinikust

Veterinaaria poolelt oli huvitav näha erinevaid häid praktikaid ja uusi teadustöid, mida tehakse mujal Euroopas. Tulevikus võiksid ka Eesti lihaveisekasvatajad mõelda mõningate uute praktikate kasutamisele võtmisele oma karjas.

Suurem toetus parema heaolu eest

Saksamaal kasutatakse sellist noorkarja tervise hindamise ja toetamise süsteemi, kus kuni seitsmepäevastelt vasikatelt mõõdetakse verest üldvalku, et teada saada, kui palju antikehasid on vasikad saanud ternespiimaga. Immunoglobuliinide väärtus peab olema vähemalt 55 g/l. Lisaks kogutakse andmeid vasikate haigestumiste ja surmade kohta esimestel elunädalatel ning lõpuks kaalutakse vasikad ja määratakse päevane massi- iive.

Farmeritele makstakse heade terviseparameetrite ja parema massi-iibe eest rohkem raha ning lisaks hoitakse kokku ka ravimite ja loomaarsti töö pealt ning mis kõige tähtsam, paraneb ka loomade heaolu ja tervis.

Ostueelne tervisekontroll

Tulles loomade tervise hindamise juurde, on Iirimaal kasutusel tava, kus tehakse vasikatele enne ostmist tervisekontroll, mille käigus hinnatakse iga looma individuaalselt. Vasikatel võiks olla puhas sabaalune (kõhulahtisuse puudumine), kuiv naba, kuivad silmad, nad ei köhi, on normaalse kehatemperatuuriga ning on saanud korrektselt ternespiima.

Iirimaal on suur osa lihaveiste farmidest nuumafarmid, kuhu ostetakse kokku 7–10-päevaseid piimaveisevasikaid ja nuumatakse need. Seetõttu on väga oluline, et farmerid ostaksid kohe alguses terved vasikad, kes kasvaksid kiiremini, kellel oleks vähem ravikulusid ja rohkem kasumit.

Ravimite kasutamine läbimõeldult aitab hoida keskkonda

Hoides kokku ravikuludelt ja kasutades vähem ravimeid, soodustame ka keskkonna jätkusuutlikumat majandamist.

veise väljaheide õhukese rohukamaraga mulla taustal
Keskkonda sattudes vähendavad antiparasiitikumid sõnnikumardikate arvukust. Foto: Hanna Tamsalu

Portugali BovINE esindaja tõi esile probleemi sõnnikumardikate populatsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest. Nimelt on antiparasiitikumide liigne kasutamine kariloomadel tinginud ka sõnnikumardikate suurema suremuse.

Sõnnikumardikad on keskkonnale olulised, kuna nad lagundavad orgaanilist materjali, seovad süsinikku mullas, vähendavad metaani emissiooni sõnnikuhunnikutest ning on ka toiduks teistele lindudele ja loomadele. Seetõttu tuleks vältida karjade ennetavat parasiiditõrjet ja ravida vaid siis, kui on kindel näidustus probleemile. Samuti tuleks valida kõige sobivam toimeaine konkreetsele parasiidile, mis on võimalusel vähem kahjulik keskkonnale.

Toimetas: Liina Ulm

Samal teemal: