Tartu Ülikoolis kaitstud Andres Rõigase doktoritöö "Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga" lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamiseks ajendiks on töökohad või omavalitsuse pakutavad teenused. Uurimusest selgus, et inimeste otsuseid määravad eelkõige elukeskkond, tugev kogukonnatunne ja kohalik pärand.
Mooska Suitsusaunatalu on hinnatud maailma parima 37 sauna hulka ja see tiitel meelitab Mooskasse nii eestlasi kui ka rahvusvahelist seltskonda. “Meil ei ole põlde ja peale kahe kassi ja kahe koera ei ole ka loomi. Me peame turiste,” ütleb ta ning lisab, et nende talu eesmärgiks on uurida ja anda edasi saunapärimust.
Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Mitmed digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi.
Ettevõtjatel on nüüd võimalik saada põhjalikum ülevaade oma ettevõtte finantsandmetest. Statistikaameti ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös loodud ettevõtte elujõulisuse indeks koondab majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide alusel kogutud andmed eesti.ee lehele ühtselt kokku.
Tartumaal Elva vallas asuva Kaimi linnutalu omanikud Märt ja Sofia Reinbusch alustasid faasanite ja vuttide pidamisest ning jäid alateadlikult Simpsonitest inspiratsiooni saades vutimunade marineerimise juurde. Nende talu ei ole pelgalt ettevõte, vaid lugu perekonna armastusest maa, loomade ja ennekõige teineteise vastu.
FADN (Farm Accountancy Data Network) süsteem saanud uue nime – FSDN (Farm Sustainability Data Network) – ning selle fookus laieneb põllumajandusliku kestlikkuse temaatikale. Kuigi nimemuutus tehti juba 2025. aastal, kajastavad 2024. aasta andmed veel peamiselt seniseid näitajaid.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Oktoobri lõpus toimunud Maaeluvõrgustiku veebiseminar: "Vaade maaelu arengule: Kogukonnad ja vaimne tervis" tõi teravalt esile teema, mis tihti jääb kohaliku elu arengu aruteludes tagaplaanile: kogukonnad ja vaimne tervis.
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
