Veebruaris 2026 Olustvere mõisas toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kuidas hoiab?“ otsiti vastuseid küsimusele, kuidas tagada sektori jätkusuutlikkus ja järelkasv. Konverentsi arutelul avasid Janel Jan-Marcus Lohvart ja Robin Randaru ausalt põllumajandussektori väljakutseid noorte vaatepunktist.
Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Tartu Ülikoolis kaitstud Andres Rõigase doktoritöö "Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga" lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamiseks ajendiks on töökohad või omavalitsuse pakutavad teenused. Uurimusest selgus, et inimeste otsuseid määravad eelkõige elukeskkond, tugev kogukonnatunne ja kohalik pärand.
Mooska Suitsusaunatalu on hinnatud maailma parima 37 sauna hulka ja see tiitel meelitab Mooskasse nii eestlasi kui ka rahvusvahelist seltskonda. “Meil ei ole põlde ja peale kahe kassi ja kahe koera ei ole ka loomi. Me peame turiste,” ütleb ta ning lisab, et nende talu eesmärgiks on uurida ja anda edasi saunapärimust.
Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Mitmed digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi.
Ettevõtjatel on nüüd võimalik saada põhjalikum ülevaade oma ettevõtte finantsandmetest. Statistikaameti ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös loodud ettevõtte elujõulisuse indeks koondab majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide alusel kogutud andmed eesti.ee lehele ühtselt kokku.
Tartumaal Elva vallas asuva Kaimi linnutalu omanikud Märt ja Sofia Reinbusch alustasid faasanite ja vuttide pidamisest ning jäid alateadlikult Simpsonitest inspiratsiooni saades vutimunade marineerimise juurde. Nende talu ei ole pelgalt ettevõte, vaid lugu perekonna armastusest maa, loomade ja ennekõige teineteise vastu.
FADN (Farm Accountancy Data Network) süsteem saanud uue nime – FSDN (Farm Sustainability Data Network) – ning selle fookus laieneb põllumajandusliku kestlikkuse temaatikale. Kuigi nimemuutus tehti juba 2025. aastal, kajastavad 2024. aasta andmed veel peamiselt seniseid näitajaid.
