Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses porgand ja kaalikas.
Veebruaris 2026 Olustvere mõisas toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kuidas hoiab?“ otsiti vastuseid küsimusele, kuidas tagada sektori jätkusuutlikkus ja järelkasv. Konverentsi arutelul avasid Janel Jan-Marcus Lohvart ja Robin Randaru ausalt põllumajandussektori väljakutseid noorte vaatepunktist.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on teine sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses tomat ja kurk.
Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sibul ja küüslauk.
BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
Kevadise väetamise alguseni on jäänud mõned kuud. Suurim praktiline võit tuleb enamasti sellest, et lämmastikku antakse õigel ajal ja õiges vormis, arvestades erinevaid olulisi tegureid. METKi eksperdid annavad nõu, kuidas väetamisel efektiivsem olla.
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Agrometeoroloogia blogis kirjutas Triin Saue: 2025. aasta ilm Eestis ei olnud igav. Vastupidi – see oli aasta, kus keskmised näitajad püsisid justkui normis, kuid tegelik elu käis ühest äärmusest teise. Soe talv, kiire kevad, vihmane suvi ja pikk sügis panid nii ilmahuvilised kui ka põllumehed pidevalt kohanema. Just sademete ebaühtlane jaotus kujunes aasta suurimaks mõjutajaks – ning ka suurimaks väljakutseks põllumajandusele.
