2025. aasta näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Ribapõllumajandus (ingl strip cropping) on viljelusviis, kus ühel põllumassiivil kasvatatakse mitut erinevat kultuuri pikkade kitsaste ribadena, mida majandatakse ja koristatakse üksteisest sõltumatult. See süsteem on suunatud bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ja põllumajandusmaastiku liigendamisele, pakkudes toitu ja peavarju kohalikele putukatele ja lindudele.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on seitsmes sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sõstrad.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kues sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses maasikas ja vaarikas.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on viies sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viljapuud.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses porgand ja kaalikas.
