Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sibul ja küüslauk.
BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
Kevadise väetamise alguseni on jäänud mõned kuud. Suurim praktiline võit tuleb enamasti sellest, et lämmastikku antakse õigel ajal ja õiges vormis, arvestades erinevaid olulisi tegureid. METKi eksperdid annavad nõu, kuidas väetamisel efektiivsem olla.
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Agrometeoroloogia blogis kirjutas Triin Saue: 2025. aasta ilm Eestis ei olnud igav. Vastupidi – see oli aasta, kus keskmised näitajad püsisid justkui normis, kuid tegelik elu käis ühest äärmusest teise. Soe talv, kiire kevad, vihmane suvi ja pikk sügis panid nii ilmahuvilised kui ka põllumehed pidevalt kohanema. Just sademete ebaühtlane jaotus kujunes aasta suurimaks mõjutajaks – ning ka suurimaks väljakutseks põllumajandusele.
Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisus
Vaimne tervis on teema, mis on viimastel aastatel hakanud avalikku vestlusesse üha enam sisse tulema, ning põllumajandussektor pole erand. Kuigi vanem generatsioon ei pruugi stressi ja vaimset tervist sageli otseselt mainida – tegeledes sellega kaudselt (suusatades, kalastades) – siis uuem põlvkond teadvustab, et stress on "päris asi" ja sellega peab tegelema.
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
