Varasemalt majandatud, kuid nüüdseks kaitse alla võetud metsade taastamisel võib vaja minna sihitud raiet, et tekitada rohkem surnud puitu ja metsahäile, mis annaks kadunud liikidele võimaluse uuesti löögile pääseda.
Eesti Teadusagentuur korraldab temaatilise veebiseminari, et tutvustada sellel kevadel avanevate [...]
METK maaeluvõrgustiku teenistus koostöös Eesti Koostöö Koguga korraldab veebiseminari: Vaade [...]
Eesti Teadusagentuur korraldab temaatilised veebiseminarid, et tutvustada sellel kevadel avanevate raamprogrammi „Euroopa horisondi“ teemasid 6. [...]
Arvukatest uurimistulemustest selgub, et mullas olev liikuv ehk taimedele kättesaadav fosfor (P) rahuldab taimede fosforitarvet palju paremini ja tagab kõrgete ning stabiilsete saakide saamise kindlamalt kui väetistega külvieelselt mulda viidud fosfor.
Euroopa Komisjon avaldas Agricultural Outlook prognoosi põllumajandussektori arengu kohta kuni 2035. aastani. Raport ennustab, et majanduse makroökonoomiline keskkond peaks jääma stabiilseks. Uuringud prognoosivad, et liha tarbimine, eriti veiseliha ja sealiha osas, väheneb veidi, samas kui taimse valgu tarbimine kasvab. Piimatoodete tarbimine jääb stabiilseks, kuid muutuvad harjumused ja piimatoodetele leitakse uudseid kasutusvõimalusi.
Marina Lochi doktoritööst selgub, et teatud bakterite perekonnad suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele. Väitekirjas leiti vasikate esimese kolme elunädala valgusisalduse seoseid tulevase viljakuse näitajate ja tervisega nende esimesel laktatsioonil.
Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikakooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“.
