Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Mitmed digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi.
Regionaal- ja põllumajandusminister allkirjastas määruse muudatuse, millega vähendatakse pakendamata toidule kohalduvaid riigisiseseid lisanõudeid. Muudatuste peamine eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada Eesti nõuded Euroopa Liidu õigusega ning lihtsustada toidu annetamist, tagades samal ajal toiduohutuse.
Eesti põllumajandustootjate õppereis ühele maailma suurimale agrotehnikamessile andis väiketootjatele palju rohkem kui lihtsalt ülevaate uusimast tootmistehnikast. Tegemist polnud pelgalt messikülastusega, vaid strateegilise investeeringuga teadmistesse, mis aitab upitada kogu sektorit
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
Põllumehed ei ole ainult toidutootjad – nad on kogukondade tugisammas, keskkonna hoidjad ja maaelu uuendajad. Nende tegelik mõju jääb aga sageli varju. Kuna lõhe linna ja maa vahel süveneb, on põllumajanduse loo rääkimine tähtsam kui kunagi varem. Euroopas on palju põnevaid algatusi, mis toovad esile põllumeeste olulise rolli kestliku tuleviku kujundamisel – alates „farmfluenceritest“, kes kasutavad digikanaleid, kuni kogukondi ja tarbijaid ühendavate ettevõtmisteni.
Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude teemalise toetuse eesmärk on arendada toidusektori ettevõtjate vahelist koostööd, parandades põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Toetatakse üksnes uusi koostöövorme või olemasolevate koostöövormide uusi tegevusi. Vaata toetuse selgitust videost.
Eesti toidu kuu on aeg, mil meie aedades, põldudel ja metsades on saak kõige rikkalikum. Sel aastal on seljad kokku pannud sündmuste korraldajad, toidukohad ning kaubandusketid üle Eesti, et näidata tuge kodumaisele tootjale ning anda tarbijale väärtuslik signaal: kohalik toit on väärtus, mille hoidmine on meie kõigi kätes.
Hiumaa Põllupäeva läbivaks teemaks oli "Peast põllumees" vaim, mida kandsid nii osalejad kui ka kaaskorraldajad. Päeva eel ja jooksul sadanud vihm sundis kavas muudatusi tegema, ning näitas põllumeeste kohanemisvõimet looduse ootamatuste suhtes.
Saksamaal kasvatatakse oluliselt vähem puu- ja köögivilju kui tarbitakse. Põhjused on mitmekesised. Artikkel rõhutab, et suur osa tarbitavast toodangust imporditakse ning madalad iseseisvuse määrad tulenevad peamiselt kliimast, kõrgetest tootmiskuludest, asustustihedusest ja konkurentsist maakasutuse osas. Samuti tuuakse välja kaubanduskettide mõju ning Hollandi eduka tootmismudeli erinevused.
