Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Tartu Ülikoolis kaitstud Andres Rõigase doktoritöö "Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga" lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamiseks ajendiks on töökohad või omavalitsuse pakutavad teenused. Uurimusest selgus, et inimeste otsuseid määravad eelkõige elukeskkond, tugev kogukonnatunne ja kohalik pärand.
Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Mitmed digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi.
Regionaal- ja põllumajandusminister allkirjastas määruse muudatuse, millega vähendatakse pakendamata toidule kohalduvaid riigisiseseid lisanõudeid. Muudatuste peamine eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada Eesti nõuded Euroopa Liidu õigusega ning lihtsustada toidu annetamist, tagades samal ajal toiduohutuse.
Eesti põllumajandustootjate õppereis ühele maailma suurimale agrotehnikamessile andis väiketootjatele palju rohkem kui lihtsalt ülevaate uusimast tootmistehnikast. Tegemist polnud pelgalt messikülastusega, vaid strateegilise investeeringuga teadmistesse, mis aitab upitada kogu sektorit
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
Põllumehed ei ole ainult toidutootjad – nad on kogukondade tugisammas, keskkonna hoidjad ja maaelu uuendajad. Nende tegelik mõju jääb aga sageli varju. Kuna lõhe linna ja maa vahel süveneb, on põllumajanduse loo rääkimine tähtsam kui kunagi varem. Euroopas on palju põnevaid algatusi, mis toovad esile põllumeeste olulise rolli kestliku tuleviku kujundamisel – alates „farmfluenceritest“, kes kasutavad digikanaleid, kuni kogukondi ja tarbijaid ühendavate ettevõtmisteni.
