Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm jälgib rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti Loodusrikas Eesti projekti kaudu 178 pesa.
Maaelu Teadmuskeskus (METK) korraldab 10.06.25 vebinari Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõjude hindamise tulemustest. Seekordseks fookusteemaks on põllumajandusmaastiku elurikkus.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
Keskkonnaagentuuri metsaseire peaspetsialist Merit Ehrpais ütleb, et Kuuse-kooreüraski 2022. aasta seire tulemused Eesti metsaomanikke rõõmustada ei saa.
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja hinnangul on enamuse ulukiliikide olukord Eestis hea ning nende asurkonnad on igati tugevad ja elujõulised. Seire andmetel oli 2021. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning ilvese arvuku oli sügisel 450−550 isendit. Loodetavasti on ilvese pesakondade kui ka üldarvukuse suurenemine jätkunud ka 2022. aastal.
Umbes pool Euroopa pinnast on hõlmatud põllumajandusmaaga, mis on elu- või toitumispaigaks väga paljudele liikidele. Euroopa põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse näitajad tekitavad aga muret, kirjutab Eesti Põllumajandusuuringute Keskuse peaspetsialist Eneli Viik.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab 30. novembril veebikonverentsi „Põllumajandus ja keskkond“ [...]
