Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet. Autor: Tiia Kärner
Eestis taimekaitsevahendite turule lubamisega tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kõrvu jõuab pahatihti kriitika, et protsess on pikk ja keerukas, nõuded ranged ning turule lubatud vahendite valik napp. Miks see nii on ja kas ranged nõuded on ikka põhjendatud?
Põhjalik hindamisprotsess tagab ohutuse
Taimekaitsevahendid aitavad tõrjuda kahjureid, haiguseid ja umbrohtusid, mis võivad põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti oluliselt vähendada. Kuid me ei tohi unustada, et enamik taimekaitsevahendeid on ohtlikud kemikaalid, mille kasutamisega kaasnevad riskid.
Turule lubamine nõuab põhjalikku riskihindamist, et tagada toodete ohutus inimestele, loomadele ja keskkonnale ning tõhusus kahjurite ja haiguste tõrjel. Selle protsessi tulemusel valmivad põhjalikud ja sõltumatud teaduslikud ning regulatiivsed hinnangud.
Euroopa Liidus vastutab taimekaitsevahendite riskihindamise ja turule lubamise eest Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Komisjon koos liikmesriikide vastavate asutustega. Eestis tegeleb sellega PTA taimekaitse ja väetise osakond.
Hindamisel arvestatakse toimeainete ja toodete:
- füüsikalis- ja keemilisi omadusi ja nende määramiseks vajalike analüüsimeetodite olemasolu;
- toksilisust inimestele, loomadele ja tolmeldajatele (nt mesilastele);
- keskkonnamõju, sealhulgas mõju veekogudele, mullale ja elurikkusele;
- jääke toidus ja nende mõju tarbijatele;
- tõhusust taimekahjustajate vastu, et vältida asjatut kemikaalide kasutamist.
Põhjatsooni tundlikum keskkond tingib karmimad nõuded
Euroopa Liidus on taimekaitsevahendite reguleerimine ühtlustatud, kuid lõplik turustamise otsus on riiklik. Iga liikmesriik vastutab selle eest, kuidas ja millistel tingimustel taimekaitsevahendeid kasutatakse.
See on mõistlik, sest riikide põllumajandustraditsioonid ja -kultuurid on erinevad, mõjutades taimekaitsevahendite vajadust ja kasutusviise. Näiteks Eestis kasutatakse aina enam minimeeritud harimist.
Oluline on ka keskkonna- ja kliimatingimuste erinevus. Eesti kuulub põhjatsooni koos Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandiga. Selles tsoonis kehtivad rangemad nõuded, kuna kliima on külmem, taimede kasvuperioodid lühemad ja ökosüsteemid haavatavamad.
Kui soovime hoida elukeskkonda ning tagada ohutu toidulaua ja jätkusuutliku põllumajanduse, on ranged nõuded mõistlikud ja vajalikud.
Tõhusad vahendid on paratamatult muutumas
Sageli küsitakse, miks taimekaitsevahendid pole enam nii tõhusad kui vanasti. Varasemad keemilised taimekaitsevahendid olid sageli väga laia toimespektriga, kuid nende kõrvalmõjud keskkonnale ja tervisele on viinud paljude toimeainete keelustamiseni (nt neonikotinoidid). Uued taimekaitsevahendid on samuti tõhusad, aga nad töötavad teistmoodi, eeldavad kasutamist koos teiste tõrjemeetmetega, st nende mõju pole võib-olla nii kiire, kuid pikas perspektiivis on need jätkusuutlikumad. Soovime nii kiireid ja tõhusaid vahendeid kui ka puhast elukeskkonda, kuid mõlemat korraga ei saa. Seetõttu on vaja veelgi enam rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja leida tasakaal põllumajanduse tootlikkuse, keskkonnahoiu ja inimeste tervise vahel.
Taimekaitse valdkonna tuleviku trende määravad bioloogilised tooted ja biotõrje, täppispõllumajandus, nutitehnoloogiad (nt droonid ja robotid) ning innovaatilised lahendused, nagu RNA-põhised taimekaitsevahendid.
Taimekaitsevahendite ohutus on turuosaliste ühine vastutus
Kuigi taimekaitsevahendite hindamine ja turule lubamine on PTA pädevus, on ohutus kõigi turuosaliste ühine vastutus. Oluline roll on protsessis ka tootjatel, turustajatel ja kasutajatel.
Tõhus koostöö sõltub avatud ja läbipaistvast suhtlusest, et ennetada väärinfo levikut ning aidata tootjatel ja kasutajatel regulatsioone paremini mõista. PTA korraldab 13. märtsil Rapla Riigimajas infopäeva, kus tutvustame taimekaitsevahendite turule lubamise protsessi, vastame küsimustele ja kuulame ettepanekuid koostöö tõhustamiseks. Kõik turuosalised on oodatud.
Miks on Eestis lubatud taimekaitsevahendite valik napp?
Taimekasvatajad kurdavad, et Eestis lubatud taimekaitsevahendite valik on napp. Sellel on mitmeid põhjuseid, sealhulgas Eesti turu väiksus. Toodete turule lubamine on taotluspõhine ning toote omanikul võib puududa ärihuvi Eestis turustamiseks. Samuti esineb juhtumeid, kus PTA-le hindamiseks esitatud toimikutes on andmelüngad, puuduvad taotlejal esitatud andmetele õigused või need ei vasta põhjatsooni nõuetele, mistõttu ei saa toodet Eestis turule lubada.
Lisaks on probleemiks taotluste menetlemise venimine. PTA prioriteediks on turule lubamise menetluste kiirendamine ja läbipaistvamaks muutmine. Eelmisel aastal suurendasime hindajate tiimi nelja töökoha võrra ning töötame järjekindlalt protsessi sujuvamaks muutmise nimel. Muutused ei toimu üleöö, kuid liigume sihikindlalt selles suunas.
PTA annab endast parima, et tagada Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite ohutus ning aidata taimekasvatajatel teha teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid. Usume, et eestimaalaste ohutu toidulaud ja tervem elukeskkond on eesmärk, mis kõnetab ka kõiki teisi turuosalisi. Ootame teid infopäevale kaasa rääkima.
Vaata veel:
➤ 9. aprill 2025 Taimekaitse koolitus turustajale
➤ PTA: Taimekaitse, taimekaitsevahendite register ja eriload
➤ Artikkel: “Uus taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava”
➤ Artikkel: “Taimekaitsevahendite turule lubamine – PTA kogemuslood ja õppetunnid”
➤ Artikkel: “Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased“
