Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Eestis on turvasmuldadega alad kõige enam kasutuses püsirohumaadena.
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Kasvuhoone paigutamine muu tootmishoone katusele võib tunduda omapärane. Projekt GROOF vaatab katusekasvuhoonete võimalusi heitgaaside seisukohast.
Esimene Põhja-Euroopa piirkondlik "4 per 1000" kohtumine toimub 6.-8. juunil [...]
Poollooduslik niit on inimese ja metsiku looduse käepigistus. Ühelt poolt on tegemist majandatava maaga, teisalt elavad seal liigid, kes vajavad avarat ja looduslähedast maastikku.
Süsinikupõllundus on viimasel ajal saanud palju kõlapinda ja tekitanud rohkelt küsimusi. Sellest räägitakse kui uuest rohelisest ärimudelist, mis aitab saavutada kliimaneutraalsust ja samal ajal pakub põllumajandustootjale täiendava sissetuleku teenimise võimaluse süsiniku sidumist soodustavate praktikate rakendamise eest. Kuidas täpselt, on aga veel ebaselge.
Veebiseminaril räägime agrometsandusest ja mõnedest selle kasutamise võtmekohtadest. Vaatame keskkonnajalajälje hindamise tööriista CAP2ER ja kuidas arvestatakse sellega süsinikubilanssi. Lisaks anname ülevaate süsiniku sidumise toetusmeetmetest.
„4 per 1000“ on rahvusvaheline algatus, mis ühendab avaliku- ja [...]
