Kas põllumees tõuseb iga päev enne kukke ja läheb magama koos loojanguga? Kas kogu töö käib ainult traktoriroolis? Kabiinijuttude järgmises saates lükkame ümber levinud müüdid põllumehe elust ja avame ukse tegelikkusse, mis on sama kirju kui ilm, millest see sõltub.
Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisus
Iga suurepärane roog algab õigetest koostisosadest – ja sageli saab kõik alguse sibulast ja küüslaugust. Just neid kahte köögiklassikut kasvatavad Põlvamaal, Kanepi vallas, Kõlleste Garlicus Vaike ja Rainer Soosaar. Küüslaugu kasvatamisega alustati Kõlleste Garlicus 15 aastat tagasi ning see oli Raineri idee.
Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.
Ahisilla talu pole pelgalt elatusallikas, vaid elav näide sellest, kuidas hoolikalt läbimõeldud kliimasõbralikud praktikad võivad kohalikku toidutootmist edendada. Mitmekülgne perefarm keskendub köögiviljakasvatusele, lõikelilledele ja rohumaakanade munade tootmisele.
Saksamaal kasvatatakse oluliselt vähem puu- ja köögivilju kui tarbitakse. Põhjused on mitmekesised. Artikkel rõhutab, et suur osa tarbitavast toodangust imporditakse ning madalad iseseisvuse määrad tulenevad peamiselt kliimast, kõrgetest tootmiskuludest, asustustihedusest ja konkurentsist maakasutuse osas. Samuti tuuakse välja kaubanduskettide mõju ning Hollandi eduka tootmismudeli erinevused.
Umbrohtudel on põllumajanduses traditsiooniliselt olnud halb maine, kuid tänapäeva teadusuuringud ja mahepõllumajanduse kogemused näitavad keerukamat pilti. See artikkel põhineb ülevaatlikul videoloengul umbrohtudest, mille peaesineja Richard Gantlett
Taimede vastupanuvõime tugevdamiseks on esmatähtsad sobivad agrotehnilised võtted (maaharimine, viljavaheldus jm). Pidev kahjurite ja haiguste seire annab õigeaegset infot olukorrast põllul.
Taani on riik, mis sõltub suuresti imporditud värskest rohelisest toodangust. Seetõttu on kohapeal kasvatatud salatid ja maitsetaimed väga oodatud – tarbijad eelistavad kodumaist. Just sellele vajadusega tegeleb Taani ettevõte Nordic Harvest, mis vertikaalfarmi lahendust kasutades toob toidulauale kohalikke maitseid ja samal ajal muudab toidutootmist kestlikumaks.
