"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Kellakeeramine toimub Eestis kaks korda aastas, millest on mõjutatud nii inimesed kui ka loomad. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad?
Maaelu Teadmuskeskus korraldab koostöös Karinu farmi ja konsulendi Vaike Nõuga 6. detsembril kl 10:00 - 13:30 infopäeva, kus huvilised näevad töökeskkonna riskianalüüsi tööprotsessi koha peal.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Sööt võib olla saastunud tootmise, käitlemise, ladustamise, transportimise või kasutamise ajal. Äsja valmis infomaterjal: söödaohutuse viis võtit.
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
Mati Tuvi on seakasvatuses töötanud 32 aastat, olnud Ekseko suurfarmi taassünni juures ja andnud panuse kogu Eesti seakasvatuse uuele tasemele jõudmisel.
Ühistegevusel on kindlasti tulevikku, on Lääne-Virumaa seakasvataja Ermo Sepp kindel. Koos tegutsedes ei pea kõik pingutama täistsüklilise tootmisega
Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.
