2025. aasta lõpus valminud AKIS seireraport annab ülevaate põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest globaalsetest ja kohalikest arengutest ning otsib vastuseid küsimusele, millised trendid kujundavad toidutootmise tulevikku.
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Tartu Ülikoolis kaitstud Andres Rõigase doktoritöö "Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga" lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamiseks ajendiks on töökohad või omavalitsuse pakutavad teenused. Uurimusest selgus, et inimeste otsuseid määravad eelkõige elukeskkond, tugev kogukonnatunne ja kohalik pärand.
„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise.
Agrometeoroloogia blogis kirjutas Triin Saue: 2025. aasta ilm Eestis ei olnud igav. Vastupidi – see oli aasta, kus keskmised näitajad püsisid justkui normis, kuid tegelik elu käis ühest äärmusest teise. Soe talv, kiire kevad, vihmane suvi ja pikk sügis panid nii ilmahuvilised kui ka põllumehed pidevalt kohanema. Just sademete ebaühtlane jaotus kujunes aasta suurimaks mõjutajaks – ning ka suurimaks väljakutseks põllumajandusele.
Kolm praktilist kogemuslugu Saksamaalt ja Austriast keskenduvad praktikatele, mis suurendavad talude vastupidavust äärmuslikele ilmastikuoludele. Need meetodid on rakendatavad nii mahe- kui ka tavatootmises.
Eesti Maaülikooli videosari „Teadlase töövari“ avab ukse teaduse kulisside taha, näidates, milline on erinevate valdkondade teadlaste igapäevatöö. Sarja värskemad osad keskenduvad toiduteadusele, mis on kriitilise tähtsusega valdkond, et tagada meie toidulaua ohutus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus.
Mooska Suitsusaunatalu on hinnatud maailma parima 37 sauna hulka ja see tiitel meelitab Mooskasse nii eestlasi kui ka rahvusvahelist seltskonda. “Meil ei ole põlde ja peale kahe kassi ja kahe koera ei ole ka loomi. Me peame turiste,” ütleb ta ning lisab, et nende talu eesmärgiks on uurida ja anda edasi saunapärimust.
Saksamaa ja Šveitsi teadlaste juhitud ulatuslik uuring analüüsis üle 460 teadusliku töö, et hinnata, kuidas mahepõllumajandus võrreldes tavapõllumajandusega mõjutab keskkonda ja loomade heaolu parasvöötmes. Tulemused näitavad selgelt, et mahepõllumajandus pakub enamiku keskkonnanäitajate osas märkimisväärseid eeliseid.
Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Mitmed digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi.
