Värske uuring näitab, et põlluservade olukorra ja kasulikkuse hindamisel on olulisem pöörata tähelepanu levinud ning rohkearvulistele taimeliikidele, mitte niivõrd haruldustele. Just need tavalised liigid on peamised, mis pakuvad loodusele väärtuslikku, näiteks toitu tolmeldajatele.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm jälgib rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti Loodusrikas Eesti projekti kaudu 178 pesa.
Eesti Maaülikooli värsked magistritööd kinnitavad, et aianduses laialt levinud turvast saab asendada keskkonnasõbralikumate materjalidega. Katsed näitasid, et nii suvelilled kui ka aedsalat saavad vähendatud turbasisaldusega kasvusegudes edukalt hakkama ning mõni alternatiiv võib anda isegi lopsakama saagi kui puhas turvas.
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Allan Kaasiku, EMÜ kaasprofessori eestvedamisel valmis hiljuti uuendatud arvutusvahend sõnniku koguse ja koostise arvutamiseks.
Eesti põllumajandustootjad, metsakasvatajad, nõustajad ja teadlased on oodatud kandideerima fookusgruppidesse, mis käsitlevad metsade tervist, lambakasvatust ja energiatootmist põllumajanduses. Kandideerimise tähtaeg on 9. juuli 2025.
Varasemalt majandatud, kuid nüüdseks kaitse alla võetud metsade taastamisel võib vaja minna sihitud raiet, et tekitada rohkem surnud puitu ja metsahäile, mis annaks kadunud liikidele võimaluse uuesti löögile pääseda.
Tingimuslikkus seob ÜPP pindala- ja loomatoetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete järgimisega. Sellest aastast rakendus lisaks sotsiaalne tingimuslikkus.
Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.
Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
Mesi on looduslik magusaine, mida mesilased toodavad peamiselt õite nektarist või taimede eritisest. Mesi sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid ja toitaineid, mis annavad sellele unikaalsed omadused.
