Rahvusvahelisel mullapäeval, 5. detsembril 2025 avaldas SOB4ES projekt Mulla hindamise protokollide käsiraamatu. See on põhjalik juhend, mille eesmärk on ühtlustada mulla tervise seiret kogu Euroopas. Käsiraamat pakub standardiseeritud, praktilisi ja teaduslikult valideeritud protokolle mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste hindamiseks.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
Otsekülv vähendab erosiooni ja soodustab mulla bioloogilist aktiivsust, kuid selle kliimamõjud näivad Soome tingimustes väikesed. See ilmneb Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) teaduri Henri Honkaneni doktoritööst, milles uuriti otsekülvi mõju süsinikuringele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele savi- ja turbamuldades. Henri Honkanen kaitseb oma väitekirja 7. novembril 2025
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Muld on ühtaegu tootmisvahend ja elu alus. Seetõttu tasub üle vaadata, kus võivad peituda kitsaskohad, ning teha vastavad järeldused. METKi väetistarbe mullaseire viimase viie aasta koondandmed näitavad taimetoitainetega varustatuse murettekitavat olukorda – põllumuldades valitseb progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus ning muldade happesus, millest on omakorda mõjutatud fosfor ja kaalium.
Taimekasvataja suurim vara on tema põllumuld. Kui seni on rõhk olnud mullaharimise vähendamisel ja vahekultuuride kasvatamisel, siis järjest enam on tõusnud fookusesse loomade roll mullaseisundi parendamisel. Nii tekkis taimekasvatusettevõtte Mäemõisa OÜ juhil Sander Hiirel idee tuua loomad tagasi oma põldudele.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
Sügisene umbrohutõrje on taliteraviljade kasvatamisel kriitilise tähtsusega töö. Käesolevas ülevaates keskendutakse esmalt mullatoimelistele ehk läbi mulla toimivatele lahendustele, mis annavad parima tulemuse väga hästi ettevalmistatud mullapinnal, tavaliselt künnipõhise harimise korral.
Hiumaa Põllupäeva läbivaks teemaks oli "Peast põllumees" vaim, mida kandsid nii osalejad kui ka kaaskorraldajad. Päeva eel ja jooksul sadanud vihm sundis kavas muudatusi tegema, ning näitas põllumeeste kohanemisvõimet looduse ootamatuste suhtes.
Soome Loodusvarade Instituut LUKE korraldas põllumajandusliku jalajälje päeval 5. augustil 2025 Jokioinenis arutelu põllumajanduslike süsiniku jalajälje kalkulaatorite teema. Kalkulaatoritel on palju potentsiaali, kuid vaja on rohkem lihtsust, selgust ja läbipaistvust, et arvutus saaks paremini toimida ressursina põllumajanduse arendamisel.
