Eestimaa Looduse Fond soovis septembri alguses õpetajatele ja õpilastele vahvat uut kooliaastat ning jagas ELF ekspertide loodud õppematerjale. Teemadeks nii erinevad liigid, Läänemeri, märgalad, mets, kliimamuutus kui ka põllumajandus ja toidulaud.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Mahepõllumajanduse Koostöökogul valmis värskelt kaks veebiloengut tingimuslikkuse nõuetest mahepõllumajandustootjatele.
Lambakasvataja veebruar on tööd ja magamata öid täis aeg. Kui planeerimise vigu oli vähe, siis poegimisaeg lihtsalt kulgeb valu ja rohke töö tähe all.
Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Tallede adopteerimist on pea iga lambakasvataja omal käel proovinud. Vahel õnnestub, vahel mitte. Adopteerimise juures on väga oluline tegutseda oskuslikult, kiiresti ja õigeaegselt.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Puutsa talus on taastava põllumajanduse võttena juba neli aastat praktiseeritud portsjonkarjatamist. Videos räägib Airi Külvet kogemustest.
