Taliraps õitseb, lisaks hiilamardikatele on õitel hulgaliselt kõdra peitkärsakaid. Talinisu jõuab kõrsumisfaasi lõppu, mõnel pool esineb jahukastet, lehtedel on näha esimesed nisu-pruunlaiksuse täpid.
Saagikadude vähendamiseks peavad põllumehed taimehaiguste tõrjumisega tegelema igal aastal. Integreeritud taimekaitse võtted aitavad hoida taimekaitsevahendite kasutamise majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.
Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Maaeluministeerium ootab kooliõpilaste joonistusi konkursile „Taimetervise inspektori põnev töö“ 20. märtsini.
Seemnefestivali konverents: aedniku aastaring koduaias. Konverentsil tutvustatakse kodumaised kartuli- ja köögiviljasorte, räägitakse vahekultuuridest, permakultuuri ja ringmajanduse põhimõtete kasutamisest koduaias, aga ka kompostimisest ning alternatiivsetest võimalustest kahjuritõrjel.
Erinevad nälkjad põhjustavad peavalu nii põllumeestele kui hobiaednikele. Kuidas liikidel vahet teha ja kuidas kutsumata manulisi tõrjuda, sellest rääkisid asjatundjad eelmise aasta kevadel veebiseminaril "Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed".
Hetkel on päevakorral taimekaitsevahendite varumise ja põlluplaanide koostamine. Meil taimekasvatuse pikaajalise programmi raames läbi viidud resistentsusalaste katsete tulemused on kindlasti abiks tootjatele efektiivsemate valikute tegemisel. Naeri- hiilamardikas (Brassicogethes aenus Fab) on peamine kahjur Eestis, kes närides rapsi õiepungi, tekitab suurt kahju. Viimastel aastatel on putukas levinud nii tali- kui suvirapsil, kahjustades eriti suvirapsi taimi. 2021. aasta kuumal suvel leidus rapsipõlde, kus kahjurite arvukus oli nii suur, et taimedel ei moodustunudki kõtru.
