Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Infopäev „Taimekasvataja tänane ja homne – kelle huve PTA esindab?“ toimub 14. märtsil Sakus
Glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks. Selle kasutus ELis on lubatud kuni 2033, kuid senisest rangemate nõuetega.
Põllukultuuridel kasutatakse kasvuperioodil üsna palju erinevaid pestitsiide ja väetisi, et kaitsta taimi haigustekitajate eest, soodustada taimede paremat kasvu ja arengut. Kui palju kemikaalide jääke jõuab läbi köögi-, puu- ja teraviljade ning marjade inimese toidulauale?
Tingimustes, kus põllumaa osatähtsuse EL-s keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud seab ühesugune taimekaitsevahendite 50% üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel
Eesti põllumajandusmaastik on ajaga oluliselt muutunud. Sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, nüüdseks on aga järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub. Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Timo Torp.
Taimekaitsevahendi Eestis turule tulekuks peab kõigepealt selles sisalduv toimeaine Euroopa Liidu üleselt läbima hindamise ja saama heakskiidu. See põhjalik protsess on aluseks juba sama toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite tsonaalsele riskihindamisele.
Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmiseks ning rohepöörde ja talust taldrikule strateegiaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks, suurendades sellega saagikust ja kvaliteetse toidu tootmist.
