Mis juhtub villaga lambaseljast tulles kuni see jõuab villavabrikusse? Selle kohal on üks suur „auk“. Naabermaades on see lahendatud ning Eesti võiks nendest eeskuju võtta. Kuula kogu villavabrikute arutelu Villavebinari 2 osast.
Veebruaris ja märtsis 2022 aastal viidi läbi veebiseminaride sari „Villaveebruar“. Seminaride sari korraldati kodanikualgatusel, et kokku kutsuda villavaldkonnas tegutsevad ettevõtjad andmaks ülevaadet valdkonna huvilistele ning kaardistada head ja vead. Selle tulemusena loodetakse saada villa ja lambakasvatus nö "kivi tagant lahti". Ettevõtmise algidee autor oli lambakasvataja Mats Meriste.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.
Sigade häälitsusi analüüsiva krati abil oleks võimalik jälgida loomade heaolu farmis automaatselt.
Lihaveiste jõudluskatse aitab välja selgitada Eesti karjades kasutatavate tõupullide järglaste tootmispotentsiaali ja kvaliteedi. Võrreldavate tulemuste saamiseks kasvatatakse pullid üles Keavas ETKY katselaudas, kus pullikuid peetakse ühesugustes tingimustes ja söödetakse tõu vajadustele vastava täisratsioonilise segasöödaga.
Valmis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031.
Meie uurimistöö eesmärk oli selgitada, milline on eesti maatõugu (EK) pullide sperma kvaliteet, selle seos pullide kasvu- ja arengunäitajatega ning kus ja kuidas on kõige otstarbekam spermat varuda ja aretusmaterjali (sügavkülmutatud seemendusdoose) toota.
Vaatame üle olulised võtmekohad, mida arvestada enne nisade desinfitseerimisvahendi ostmist.
BreedExpo koostööprojekt Eesti, Soome ja Läti vahel aitas leida tõuloomade ekspordiks uusi turge Kashastanis, Gruusias ja Ukrainas.
Karjatervis - Eesti Maaülikooli teadlased leidsid seose talitajate töörahulolu ja vasikate tervise vahel.