Jüri Rute arvamuslugu: Eesti biotööstus on valmis järgmiseks arenguhüppeks, kus biomassi väärindamine ja innovatsioon avavad võimalused kestlikuks majanduskasvuks ning rahvusvaheliseks konkurentsiks.
Puit on üks kõige perspektiivsematest biotoormetest, pakkudes tohutut potentsiaali bioplastide tootmise arendamiseks ning seda eriti pakkematerjalide valdkonnas.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tormid toovad vaid hävingut, näitab Eesti Maaülikooli kaitstud doktoritöö, et need on olulised metsa elurikkuse allikad. Nõnda võiks osa tormikahjustatud metsa võimalusel kasvama jätta.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Kevad on traditsiooniliselt peamine metsa istutamise aeg, kindlasti ei tohiks aga jätta unarusse ka aasta-paar tagasi istutatud noori puid. Pärast kevadisi istutustöid ei tohiks mulda pandud taimi unustada: suvel tuleks ette võtta hooldustööd, et tagada puukestele head kasvutingimused, vabastades nad kiirekasvulistest rohttaimedest, mis istikuid lämmatama kipuvad.
Eesti osalemine messil annab võimaluse meie toodete eeliste rõhutamiseks rahvusvahelistel turgudel viies rohkemate tarbijateni sõnumit, et Eesti toit on kvaliteetne, naturaalne ja pärit puhtast looduskeskkonnast.
Eestis on palju bioressursse, mida oleks võimalik tänasest oluliselt rohkem väärindada. Valminud on Eesti ringbiomajanduse teekaart ning 2024.aastal piloteeritakse piirkondlike teekaartide koostamist Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis.
Metsateadlaste loodud noore metsa hooldusraiekohti soovitav kaart ja mobiilirakendus HooldusR on kasutajate tagasiside toel uuenenud. Lihtsasti kasutatav digilahendus näitab metsaomanikele puistuid, mis vajavad kohapealset hooldusraievajaduse kontrolli.
Valgustusraie on metsa kasvatamisel ülioluline võte – pikaajaline positiivne mõju puude kasvule ja puistu kvaliteedile on ilmne. Lühiajaliselt mõjutas valgustusraie mineraalmullal ja soomullal kasvavate kaasikute süsinikusidumise võimet eri suundades, näitas värskelt Jürgen Aosaare esiautorluses avaldatud Eesti Maaülikooli metsateadlaste uurimus. Mineraalmullal kasvav noor kaasik jäi aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidujaks, soomullal muutus aga süsiniku heitjaks.
Eesti riigil on olemas toimiv metsaseire süsteem. Mõõtmiste abil jälgitakse meie metsade ja metsamuldade seisundit ja aineringet ning prognoositakse ja analüüsitakse toimuvaid muutuseid ja nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega.
