Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Oktoobri lõpus toimunud Maaeluvõrgustiku veebiseminar: "Vaade maaelu arengule: Kogukonnad ja vaimne tervis" tõi teravalt esile teema, mis tihti jääb kohaliku elu arengu aruteludes tagaplaanile: kogukonnad ja vaimne tervis.
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.
Eesti sai kahe projektiga Euroopa Liidu konkursi „Inspireeriv põllumajandus ja maaelu“ finaali. Finaali pääsesid Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel loodud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm ning Piimaklastri arendatud nutikas süsteem Wisecow.
Käesolev 2025. aasta on olnud vesine ja jahe, mis loob paraku soodsad tingimused mitmete taliteraviljahaiguste levikuks. Eelkõige peame olema valvsad Microdochium nivale (tuntud ka kui lumiseen) ja teiste Fusarium’i kompleksi kuuluvate haigustekitajate (nagu F. avenaceum, F. culmorum, F. graminearum) suhtes. Taliodral on mitmel pool näha võrklaiksust ning kohati ka tugevat jahukastet. Talinisul ja -rukkil püsib Microdochium nivale ja Fusarium’i liikide surve, mis võib avalduda juba orase staadiumis ja kanduda edasi juuremädanikeks. Praegu on fookus selge: hoida olemasolev taimik tervena, soodustada juurdumist ja viia kultuurid tugevana talvele vastu.
